Lagunema jäetud Paadla mõisa fassaad varises lõpuks kokku (4)

Lagunema jäetud Paadla mõisa fassaad varises lõpuks kokku

 

Reede hilisõhtul varises kokku Kärla vallas asuva Paadla mõisa peasissekäik, jättes elektrita üheksa külas asuvat majapidamist, milles elektriühendus suudeti taastada alles 18 tunni pärast. Mõis laguneb, kuna ükski omanik ei soovi seda korda teha.

18. sajandist pärineva, praegu laguneva Paadla mõisahoone peafassaad kukkus suures osas kokku 25. jaanuari hilisõhtul, mistõttu jäid vooluta üheksa külas asuvat majapidamist. OÜ Jaotusvõrk Kuressaare juhtimiskeskuse juhataja Villord Laul ütles Oma Saarele, et inimesed said elektriühenduse tagasi järgmise päeva lõunaks, kuna tehtud tööd olid mahukad. Mõisaparki paigaldati uued kaablid, nii et uue varingu korral ei peaks külarahvas enam pimedusse jääma.

Kirju lähiajalooga maja

Maja, mis kuulus ajalooliselt von Buxhoevdenite aadlisuguvõsale ja kus muuhulgas on pesitsenud ka II maailmasõja ajal Berliini pommitanud nõukogude lendurid, on tänapäeval jäetud lagunema.

Mõisapargi kõrval asuvas talus elav proua Lija rääkis, et majal on omanikke olnud mitmesuguseid. Suurimad plaanid olid olnud 2000. aastal valla käest hoone ostnud Saksa kodanikul, kes soovis mõisas hakata arendama turismi. “Korraldas meile igal sügisel maja keldris Oktoberfesti (kuulus Saksa õllefestival – toim),” rääkis naabrinaine. Tema sõnul maja tollal natuke kõpitseti, kuid mitte oluliselt .

Kärla vallavanema Enno Pildre sõnul raugesid sakslase turismi- ja majutusäri plaanid siis, kui sai selgeks, et Saaremaa süvasadama juurde ei vii tee mitte mööda Kihelkonna maanteed.

Varasemalt oli vald mõisahoone rendilepingu kohtu abil katkestanud ühe soomlasega, kes Pildre sõnul lasi sel lihtsalt laguneda.

Eelmisel suvel jällegi omanikku vahetanud 863-m² mõisahoone on momendil kinnisvarabüroos müügil 1 290 000 krooni eest juba kolmandat kuud. Müügiga tegeleva maakleri kinnitusel ei ole omanik oma isiku avalikustamisest huvitatud. Maakler lisas, et müügihinda toimunud õnnetus ei muuda, kuna tegu oli varisemisohtliku majaosaga.

Enno Pildre arvates on mõisa lagunemine tingitud suuresti sellest, et maja ei ole muinsuskaitse all ning keegi omanikke ei kontrolli. “Vastasel juhul oleks nad (muinsuskaitse) juba ammu torkima hakanud,” rääkis Pildre.

Riik pole nii rikas

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa kinnitas, et Paadla mõis ei ole tõesti mälestis, nii nagu ka mitmed teised mõisad Saare maakonnas. Peirumaa sõnul on kaitse alla võtmisel kindel kord. “Kaitse alla võtmisel on tõesti oma kriteeriumid. Mõneski riigis loetakse kaitse all olevaks kõik, mis on varasemast ajast kui 19. sajandi keskpaik. Eesti riik veel nii rikas ei ole,” tõdes Peirumaa.

“Ainus võimalus sekkuda on hoone ajutise kaitse alla võtta, et siis kuue kuu jooksul kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus,” ütles vaneminspektor.

Paadla mõis
* Kärla vallas Paevere külas asuv Paadla mõisahoone on valminud 1716. aastal ning põhjalikult ümber ehitatud aastail 1860–1880. Mõis kuulus von Buxhoevdenite aadlisuguvõsale. Võõrandati 19. sajandil. Tudori stiilis maja sai oma praeguse väljanägemise 19. sajandi ümberehituste käigus, mil valmis ka nüüd kokkuvarisenud peafassaadi kahekorruseline keskosa, mis praeguseks oli ka kõige nukramas seisukorras, kuna katus oli sisse vajunud ning laed mädanenud.

* Majas on asunud külakeskus, koolimaja, raamatukogu ja kinosaal. 1941. aastal elasid hoones Punaarmee lendurid, kes käisid Saaremaalt Berliini pommitamas. Mõisahoone on kuulunud kohalikule kolhoosile. Eesti taasiseseisvumise järel on hoone vahetanud mitmeid omanikke, sinna on soovitud teha näiteks puhkekeskust.

Saare kinnisvara; www.mois.ee

Print Friendly, PDF & Email