Õige raamat õigel ajal õiges kohas (1)

Õige raamat õigel ajal õiges kohas

 

Ta on jutukas, rõõmsameelne ja aktiivne naine, kes oma ametis vastu pidanud juba 36 aastat. Enda juhitava raamatukogu rohkem kui 8000 teosest on ta jõudnud läbi lugenud hinnanguliselt pooled, ta on suur koolituse- ja seminarisõber.

Genealoogiaselts ja sugupuude uurimine on ta keskmised nimed. Tal on kolm last ja viis lapselast ning ta on mandrimaalt pärit, kuid üdini pärissaarlaseks kasvanud. Kes? Otse loomulikult Tagavere raamatukogu juhataja, 2002. aastal Saaremaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks valitud Palmi Vaba.

Raamatukogundusse sattus Palmi proosalisel põhjusel – koht vabanes ja tööd oli noorel emal vaja teha. Nii algaski Türil zootehnikat tudeerinud naisel hoopis raamatukogupõli, mille praktilisele poolele andis hilisem kaugõppes läbitud kaheaastane erialaõpe Viljandis kultuurikoolis lisaväärtuslikud teooriateadmised.

1920. aastal haridusseltsi Külvaja tiiva alt alguse saanud raamatukogu eluiga läheneb juba sajandile. Paarkümmend aastat raamatukogutööd teinud Selma Randoja andis juhiohjad Palmile üle 1971. aastal, mil pesitseti veel Tagavere algkooli ruumides. Kuna ajutine asi tundub olevat kõige kindlam asi, siis praegu on raamatud juba 15 aastat hoiul kahetoalise korteri üsna kitsastes tingimustes, kuid koolimajja tagasikolimise plaan on saanud reaalsema kuju.

Seda küll kooli sulgemise arvelt, millest nii Palmil kui ümbruskonna rahval äraütlemata kahju on, aga sündimusega on siin riigis jätkuvalt kesised lood. “Ruumikitsikuse elaks üle, sest kool on ühele piirkonnale palju tähtsam,” on Palmi kindel.

Tagavere kandis on elanikke pealt neljasaja, lugejate hingekirjas neist 136. Kasutusvalmis lugemisvara on üle 8000 ühiku, ajakirju ja –lehti tellitud kokku üle paarikümne. Külarahvas hindab endiselt lihtsaid ja liigutavaid Barbara Cartlandi ja Sandra Browni stiilis naistekaid, Erik Tohvri tavalisi inimsaatuste lugusid; elulooraamatuid, millest viimasel ajal on nõutumad kodumaiste teatrileedide Helgi Sallo, Salme Reegi ja Ita Everi paljude piltidega koguteosed.

On inimesi, kes on kõigelugejad või vähemalt -proovijad. Riiulisse seisma on hakanud jääma varasem vene kirjandus.

Palmi ise väärtustab eriti vanemat kodumaist kirjasõna, mitmeid kordi on loetud Friedebert Tuglase ja Karl Ristikivi raamatuid, Jaan Krossi “Vastutuulelaeva”, kodusaaremehi Juhan Peeglit, Aarne Vinkelit ja näiteks poetess Debora Vaarandi mälestusteraamatut ning viimast valikkogu “Tähine laotus tantsib”.

Suur lemmik on Albert Uustulndi “Tuulte tallermaa”, lihtne ja nauditav stressimaandaja. “Uustulndil on lopsakas huumor, hea jutujooks ning värvikad tegelased. Lugedes istuks justkui ise seal mere ääres ja kuulaks vanade meeste juttu,” naerab Palmi.

Viimasel ajal on Palmi lugenud üsna palju ka uuemat eesti kirjandust, et mõista ja osata soovitada ning ajaga kaasas käia. Sest uuendushuvi on edasiviiv jõud. Erinevatele koolitustele, õppereisidele ja -päevadele läheb Palmi alati rõõmuga – saab seal ju suhelda teiste tegijatega, vahetada ideid ja küsida abigi. Sellel aastal loodab juhataja valmis jõuda elektroonilise laenutussüsteemiga, praegu on arvutisse sisestatud umbes 60 protsenti teavikuist. Tagavere, nagu enamik Saaremaa kogudest, kasutab samuti üle-Eestilist internetipõhist raamatukogutarkvara RIKS.

Pisut kurvastama paneb lugejaskonna vananemine ning see, et noored kipuvad raamatukogu ukse üles leidma vaid kohustusliku kirjanduse sunduse või internetivajaduse tõttu. Kuid tööinimeste piiratud vabadus ning koolilaste pikad päevad on pannud juhataja plaanima kasutajasõbralikumaid avatusaegu, mis tavaargipäevase 10–17 asemel saaksid olema veidi paindlikumad.

Ehk siis jõuaksid raamatute juurde ka need, kes selleks ammu enam mahti pole saanud.

Et raamatuostu ressursid on kesisevõitu, peab iga tellimust oskuslikult komplekteerima. Oma kindel koht on seal Saaremaa-, psühholoogia-, ajaloo- ja elulooraamatuil, samuti püüab Palmi muretseda näiteks sõnastikke ning piisaval hulgal erinevat ilukirjandust. Suhted omavalitsusega on väga head ja Palmi kiidab vallavanem Raimu Aardami kultuurisõbralikku poolt.

Tulevikus koolimajja naastes saab raamatukogu enda kasutusse ülemise korruse, alumine jääb kohaliku seltsi pärusmaaks, eks siis ole ka rohkem üritusi oodata. Vähemalt ei ole karta vana maja tühjaksjäämist.
“Igaüks leiab endale sobiva raamatu, mõneni peab lihtsalt natuke kauem kasvama,” teab kauane raamatukoguhoidja.

Elina Kalm

Print Friendly, PDF & Email