Jahimaade korraldajad ei luba Kuressaarest jahipiirkonda teha

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus ei pea võimalikuks luua Kuressaare linna baasil jahipiirkond, nagu seda soovib Saaremaa keskkonnateenistus.

“Unustage ära, linn ei ole jahimaa, aga jahipiirkonda saab moodustada jahimaadest,” ütles Oma Saarele jahimaade korraldamisega tegelev metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse jahikorralduse osakonna juhataja Enn Mahoni. “Linnades on ulukite arvukuse reguleerimiseks teised meetodid,” lisas ta.

Käimasoleva jahimaade korraldamise käigus tuli Saaremaa keskkonnateenistus välja ettepanekuga moodustada Kuresaare linna ja selle ümbruse aladest eraldi jahipiirkond. Ettepaneku kohaselt oleks uus piirkond 8400 ha suur, sinna kuuluksid senised Laugi jahiseltsi ja Kuressaare RMK alad Mändjalast kuni Praakli ja Muratsi poolsaareni.

Mahoni pakkus välja, et kui Kuressaare linna ja selle ümbruse asulates on ulukitega tõesti sedavõrd palju probleeme, siis võiks ju ümbruskonna jahipiirkondade haldajatele kirjutada lepingusse sisse, et need tegeleksid osutatud probleemidega võimaluste piires.

Enn Mahoni sõnul on jahipiirkondade loomisel kõige kaalukam sõna keskkonnaministril, kuid Saaremaa keskkonnateenistuse kavandatud jahipiirkonda ei kavatse metsakaitse- ja metsauuenduskeskus ministrile kinnitamiseks esitada, sest see oleks seadusega vastuolus.

Jahipiirkonna moodustamine nõuab vähemalt 5000 ha jahimaad ja ehkki kavandatava jahipiirkonna pindala on 8400 ha, tuleb sellest maha arvata Kuresaare linn koos kõigi teiste asulatega. “Et linna ümber saaks teha jahipiirkonna, peaks kõrval asuvatelt jahipiirkondadelt väga palju maid ära võtma,” ütles Mahoni.

Keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus on Oma Saarele öelnud, et uue jahipiirkonna moodustamine tõusis päevakorda seoses vajadusega reguleerida väikekiskjate arvukust tiheasustusalal ning hoida metssead eemal golfiväljakust.

Print Friendly, PDF & Email