Liisi Leps jääb igavesti nooreks (8)

Liisi Leps jääb igavesti nooreks

 

Liisi Lepsil (21) läks erialavaliku tegemine nagu lepase reega – Tallinna pedagoogiline seminar ja NOORSOOTÖÖ. Praktikaid on sel alal nagu muda, aga nalja saab ka kõvasti, kinnitab Liisi.

Noorsootöö eriala tundub jube popp. Kas sinu arvates seda pole karta, et hurraaga noorsootööd õppima läinud inimesed töötuks võiksid jääda?
Töötuks kindlasti mitte! Noorsootöötajatest on väga suur puudus ja olgem ausad – selles on paljuski süüdi madal palk, mis loodetavasti muutub tasapisi. Näiteks Tallinnas lubati noorsootöötajate palgatõusuks sel aastal 29 protsenti. Nii et tulge ikka seda eriala õppima!

Kui nüüd puust ette ja punaseks teha, siis mis on noorsootöö? Töötad noorte soodega?
Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootööl on olemas kaheksa astet. Näiteks erinoorsootöö, huvialaharidus, info noorte kohta/ noortele, noorte tervistav ja arendav puhkus, töökasvatus, rahvusvaheline noorsootöö jt.

Ühesõnaga: see eriala on väga lai ja kooli lõpetamise järel on palju erinevaid võimalusi, et mida tegema hakata. Kas siduda end näiteks erinoorsootööga, mis tegeleb probleemsemate lastega, või hakata hoopis koolis huvijuhiks või…

Sinu erialal on vist päris palju igasuguseid praktikaid.
Jah, mul on ülimalt hea meel öelda, et tegemist pole kuiva õppeprogrammiga.

Esimesel kooliaastal käisin jõulude paiku huvijuhipraktikal. Olin koos kursavennaga Audentese erakoolis. Korraldasime seal jõulupeo, kuhu saime isegi bändi esinema – Ketaspiduri. Ise olime õhtujuhid ja viisime peo läbi.

Sealt edasi oli suvel esimene laagripraktika. Sain koolist enne kätte laagrikasvataja paberid ja siis oli minek Kloogaranna noortelaagrisse.

Kestis see nädal aega, lapsi oli umbes 60 ja kasvatajaid kolm – minu vastutusel järelikult 20 last. Ise pidime koostama laagriprogrammi ja olime nö 24/7 vastutavad isikud, aga samas nende laste südamesõbrad.
Laagripraktikaga on meil nii, et see tuleb läbida kahel suvel – esimesel ja teisel kursusel. Võib minna ka malevasse.

Veel on mul olnud noortekeskuse praktika, mille tegin Pääsküla noortekas. Seal pidin päevast päeva just noortega suhtlema.

Kas midagi naljakat ka juhtus?
Pääsküla ja Kristiine noorteka töötajad korraldasid ühe vahva esinemise. Tegime hip-hop-tantsu. Esinemine toimus Tallinna suurimas ja parimas skeidipargis. Püksid olid kõigil jalas nii suured, et pidime need endal mitme vööga kinni panema – muidu oleks püksid võinud tantsu ajal maha kukkuda.
Praktikate ajal saab alati palju nalja ja nuttu ka. Näiteks laagrites on põnev see, kuidas öösiti saab noorte järel luuramas käidud – aga noor on ju seaduse järgi vanuses 7–26. Eks poisid ja tüdrukud leiavad ikka armastuse või on neil hirmsasti vaja suitsule minna. Meie oleme siis kasvatajatega nii-öelda öine patrull.

Hästi palju õpib noortelt. Ega ilmaasjata öelda, et noorsootöötaja on ise ka eluaeg noor!

Praktikate loetlemine pole veel läbi, jah? Anna minna!
Jah, edasi tuleks mainida Teeviita, kus mina ja mu kursakaaslased jooksime-suhtlesime.

Aga hiljuti lõppes mul veel kohaliku omavalitsuse praktika, olin kuu aega Mustamäe linnaosa valitsuses ja õppisin ametnikutööd. Väga hea kogemuse sain alaealiste komisjonis osalemisest. Nägin seal noorsootöö pahupoolt.

Kolmandal kursusel on vaja teha ka ringitöö praktika. Minu erialal peab meie koolis võtma kaks valikainet. Mina olin kunsti- ja näiteringis. Teise aasta lõppedes peab otsustama, kummas neist kahest tahad teha lõputöö ja praktika. Mina läksin edasi kunstiga, tegin lõputöö ja käisin noortekeskuses kunstiringi tegemas.

Kevadel on mind ees ootamas viimane praktika (Liisi on kolmandal kursusel ja lõpetab kooli kevadel – L. A.). See on nii-öelda vabal valikul – ise otsid koha, kus kuus nädalat praktikat teha. Arvatavasti proovin kätt noorsoopolitseis. Tundub põnev!

Kui palju sa noorsootöö õppimise käigus muutunud oled?
Väga. Päris palju on juurde tulnud julgust, sest eks esineda tule tihti, ning muidu ei võtaks noored sind tõsiselt. Olen muutunud tähelepanelikumaks ja paljuski ka sallivamaks.

Kas sa juba tööl ka käid?
Olen, jah, töötav tudeng. Põhimõtteliselt nagu orav rattas! Hetkel töötan ühes Tallinna vanalinna restoranis ettekandjana. Miks mitte erialaselt? Sest kooli kõrvalt ei jõua. Ma ei taha oma erialal töötada poole kohaga. Parem kannatada järgmise sügiseni, kui saan tööle minna täiskohaga ja suure hurraaga.

Nii palju teen praegu ikkagi ka erialast tööd, et olen osaline projektis “Mobiilne noorsootöö Mustamäel!”. Käisin projekti teiste liikmetega – Olgaga, kes töötab alaealiste komisjoni sekretärina, Annegretega, kes õpib sotsiaaltööd, ja Terjega, kes on Mustamäe noorteka töötaja – mitu kuud ringi Mustamäe tänavatel.

Kaardistasime noorte kohtumispaiku ja rääkisime noortega õhtuti tänavatel juttu. Eesmärk on luua Mustamäele noortekohvik, mille nad ise kujundaksid. Juba käisidki grafitipoisid selle jaoks ruloosid värvimas.

Oled ilmselt oma kursakaaslastega ka teema üles võtnud, et miks nad just selle eriala valisid. Miks siis? Ja miks sina seda tegid?
Tegelikult sain ma sisse ka eesti filoloogiasse. Otsustasin siiski noorsootöö kasuks, sest tahtsin liikuvat ja suhtlemist pakkuvat ametit. Soovisin teistele midagi head teha.

Eks teistega oleme ka seda arutanud, et miks just see ala. Enamjaolt on tulemus sama: tundus huvitav. Ja eks ta olegi huvitav!

Kas teil on koolis mingeid lahedaid traditsioone ka?
Hetkel tuleb pähe vaid see, et võtame aktiivselt osa tudengipäevadest. Igal aastal oleme muretsenud bussi, et sellega siis rongkäigule minna ja seal tuututada ning karjuda.

Viimane küsimus: kas Saaremaa noortel on sinu arvates piisavalt tegevust?
Kes otsib, see leiab, aga üldiselt noortel tegevust ei ole. Maakohtades kohe üldse mitte (Liisi ise lõpetas keskkooli Leisis – L. A.). Noori, kes tegutseksid ja tegevust vajaksid, on Saaremaal palju. Paraku pole inimesi, kes midagi korraldaksid ja noori juhendaksid.

Print Friendly, PDF & Email