Gruusia valimised: vabad, kuid mitte ausad

Gruusia valijad seisid sama dilemma ees, mida püüdsid kuu aega varem lahendada vene valijad – presidendivalimistel tuli neil teha valik ühiskonna stabiilsuse ja demokraatia vahel; neil tuli kas eelistada autoritaarsusele kalduvat võimuparteid või anda oma hääl lõhestunud opositsioonile.

Praegu tundub küll, et grusiinid järgisid venelaste eeskuju ja nende sooviks oli säilitada ühiskonna stabiilsus, sest stabiilsuse peamine tagatis, autoritaarset valitsemisstiili harrastav Mihhail Saakašvili sai juba valimiste esimeses voorus absoluutse enamuse. Gruusia jaoks võib seda valimistulemust muidugi demokraatia eduks pidada.

Kuid mitte mingil juhul ei saa nõustuda USA kodanikust rahvusvaheliste vaatlejate rühmituse juhiga, kes teleekraanidel esinedes rääkis Gruusia valimistest kui “demokraatia triumfist ja manifestatsioonist”. Tõsi, võrreldes teiste valimistega, mis on viimasel ajal selles piirkonnas toimunud, olid valimised Gruusias suhteliselt vabad. Ent mitte kuidagi ei saa nende kohta öelda, et need oleks olnud ausad.

Saakašvili ja tema alluvuses tegutsevad tehnokraatidest reformistid, kes valitsevad Gruusiat 2003. aasta nn rooside revolutsiooni toimumise ajast, kasutasid täielikult ära nende käsutuses olevat administratiivset ressurssi.

Selles suhtes sarnanesid need valimised täielikult Venemaa parlamendivalimistega läinud aasta detsembris
Gruusia võimupartei Ühtne Rahvuslik Liikumine domineerib kõikides poliitilistes institutsioonides ja seda nii pealinnas kui ka provintsis.

Selle erakonna valvsa kontrolli all on riigi tähtsamad tele- ja raadiokanalid ning nende kaudu hõigatakse pidevalt maha, kuivõrd palju head on see partei grusiinidele teinud.

Ühesõnaga, olukord selles Kaukaasia riigis meenutab tõesti väga olukorda Venemaal. Nagu Venemaalgi polnud Gruusias selleks, et Saakašvili saaks valijaskonna enamuse poolehoiu, vaja isegi hääletustulemusi võltsida.

Kuid kas valijad teda ka tegelikult toetasid, seda on juba raske tõestada. Sellest ei piisa, et valimiste juures viibisid rahvusvahelised vaatlejad. Mõtlema paneb fakt, et pealinnas Thbilisis saavutas Saakašvili ainult teise koha.

Samas aga kõnelevad ametlikud valimistulemused sellest, et provintsis, kus välisvaatlejate valvas pilk oli nõrgem, olevat Saakašvili kasuks antud 70 kuni 90 protsenti häältest. Veel novembrikuus teatas Saakašvili bravuurselt, et saavutab valimistel veenva võidu ja kogub kõikjal vähemalt 70% häältest.

Ta tegi taolise avalduse pärast seda, kui tema kontrolli all olevad julgeolekujõud ajasid vägivallaga laiali opositsiooni rahuliku meeleavalduse, mistõttu tal tuligi ennetähtaegsed presidendivalimised välja kuulutada. Võttes arvesse Gruusia presidendivalimistel osalenud kandidaatide erinevaid võimalusi, pole Saakašvili valimisvõit (u 52% häältest) sugugi niivõrd grandioosne, nagu ta ise kelkis.

Opositsioon aga võita ei saanudki, sest tuli valimistel välja kuue kandidaadiga. Ent sellisest lõhestatusest hoolimata kogus mitte kuigi karismaatiline ettevõtja Levan Gatšetšiladze umbes 25% häältest.
Tõelise edu saavutas opositsioon aga rahvahääletusel, mis toimus presidendivalimistega paralleelselt.

Nimelt hääletas 2/3 gruusia valijatest selle poolt, et veel käesoleva aasta kevadel toimuksid ka parlamendivalimised. Selle otsusega lükkasid grusiinid tagasi läinud aasta sügisel president Saakašvili langetatud otsuse, mille kohaselt oleksid valimised pidanud toimuma alles 2008. aasta sügisel.

Tookord põhjendas Saakašvili oma otsust sellega, et ennetähtaegsed valimised tekitaksid Gruusia ühiskonnas ebastabiilsuse, mis oleks ohtlik ajal, mil rahvusvahelisel areenil kuulutatakse välja Kosovo iseseisvus. Pealegi – nii väitis Saakašvili – suutvat tugev keskvõim tõrjuda tagasi Venemaa majanduslikku ja poliitilist interventsiooni.

Suurriigina on Venemaa tõepoolest Gruusias räpast rolli mänginud. Kuid viimased presidendivalimised näitasid, et see nn Vene vandenõu teooria, mille eesmärgiks olevat ameeriklaste lemmiku Saakašvili võimult kõrvaldamine, grusiine enam ei heiduta. Tõsi, täna tundub, et praegusele võimule grusiinid alternatiivi ei näe. Kuid samas pole nad enam nõus vaikides alla neelama kõike seda, mida president Saakašvili&Co talle reformide pähe pakuvad.

Thbilisis praegu elav ja töötav Heinrich Bölli Fondi esindaja Walter Kaufmann ütles Saksa äriringkondade huve esindavale ajalehele Handelsblatt antud usutluses, et Gruusia opositsioon on lõhestatusest hoolimata siiski tugevnenud. Saakašvilil ei õnnestu riiki enam vanade meetoditega valitseda. Aga kõik see tuleb demokraatiale vaid kasuks.

Print Friendly, PDF & Email