Tihe aasta Abrukal

Tihe aasta Abrukal

 

Head uut aastat ja õnne, tervist ja jõukust kõigile kuhjaga! Mis muud, seda enam, et kolmekuningapäevani võib head uut aastat rahumeeli soovida.
Aastavahetus oli meeleolukas, nii neile, kes aastat vahetasid kodu turvaliste seinte vahel, kui ka neile, kes tegid seda suuremas seltskonnas. Oli lõbu ja lusti ja raketitamist.

Teate, mõningaid asju kohe tuleb maailmale kuulutada ja nendega kaasmaalaste ees uhkeldada, kusjuures täiesti tahtmatult, justkui möödaminnes. Aastalõpu lehtedes teavitati lugejaid muuseas sellest, et Kuressaares aasta viimasel päeval taevasse lastav tulemöll maksab üle 50 000 krooni, ning järgmises lehes, et Ruhnus on plaanis kohe saare ajaloo suurim tulevärk korraldada.

Et aastavahetuse ilutulestik oli ka Abrukal, siis hakkasid minu mõtted samuti selliseid teid ja radu pidi liikuma, mis sundisid arvutusmasina järgi haarama. Vaadake, mõnel ilutulestikupakil on kohe selline intrigeeriv nimi – “Naabrist parem”. Väikesed matemaatilised tehted ja oh üllatust! Tuleb välja, et ei jäänud need Abruka mehed millegi poolest teistele alla. Otse vastupidi.

Kui nüüd arvestada ilutulestiku maksumust ja kestust ühe elaniku kohta, siis sai nii mitmedki Eesti mastaapides suurlinnad üle trumbatud ja uskuge või mitte, kohe mitmesaja kordselt. See pole nüüd mingi kehkenpükslus, pigem näitab see seda, et Abrukal on elamine ja olemine jätkuvalt populaarne.

Ja mitte ainult Abrukal. Ka naabersaarelt Vahaselt oli aastavahetusel lustimist kuulda-näha. Selle kohta võiks öelda päris laulusalmi parafraseerides: “Ei ole üksi ükski maa, ei Vaahase, ei Abruka.”

Niisiis sai 2007. aasta vääriliselt ära saadetud. Siinkohal oleks üpris sobilik heita pilk möödanikku ja meenutada, milline oli läinud aasta Abrukalt vaadatuna ja mis Abrukal aastaga olulist toimus. Muidugi ei pruugi asjade areng kõigile ühtmoodi paista ja see on igati loomulik. Minu mätta päält vaadatuna tundub aga läinud aasta igati kordaläinuna. Mitte et paremini ei saaks, aga nuriseda oleks ka kuri patt.

Möödunud aasta 16. novembril see juhtus. Tähtsaim sündmus Abrukal 2007. aastal. Ilmavalgust nägi värske maailmakodanik Triinu Kips, kellel sünnijärgseks elukohaks on märgitud Abruka saar.

Kuigi Abruka uue kodaniku Triinu sünd jättis varju teised sündmused, toimus saarel aasta edenedes siiski nii mõndagi, mida meenutada.
Alustati Abruka sadama projekteerimistöödega. Aasta algusest käivitus saarel uus jäätmekogumissüsteem. Abrukal hakkasid liikuma kaevupuurid ja jõudsid kohati positiivsete tulemustenigi.

Üle pika aja sai tähistatud jaaniõhtut, mille sarnast annab meenutada. Toimusid Eesti saarte naiste folklooripäevad, mida võib kordaläinuks lugeda. Abruka saart austasid oma külaskäiguga kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leedu – pealinna linnapead. Maasekretärid erinevatest maavalitsustest käisid Abrukal nõupidamisel. Saart külastas direktorite nõukogu pealinnast.

Aasta lõpus kinnitas Kaarma vallavolikogu oma määrusega nr 17 Abruka saare üldkogu reglemendi, mis annab seadusliku jume paljudele asjadele, mis tulevikus Abrukal toimuvad.

Valmis vabaõhulava koos sinna juurde kuuluvaga. Sadamasse kerkis väliköök-paargu. Teede ja metsaradade ääres valmisid puhke- ja peatuspaigad.

Kuressaare Linnateatris esietendus Abruka mehe Jüri Tuuliku näitemäng “Abruka aeg”. Jätkuva publikumenuga etendati “Abruka lugusid”. Abruka saarel käis teater Randlane Haapsalust, külakostiks kaasas “Meretagune asi”, ikka oma ja hää, sest meie oma mehe Jüri kirjutatud ju.

Abrukale jõudis võttegrupp Soome YLE TV-st mille tulemusena peaks Abruka ja siin toimuv jõudma alanud aastal nii Soome kui ka Eesti tele-ekraanidele.

Abruka sai rikkamaks päris uue tehnika võrra, saarele osteti tuliuus kopp-laadur. Märkimisväärne saavutus seegi, et saarele enam vanarauda ei veeta. Kolm Abruka meest panid säästud kokku ja ostsid lappaja paadi – ka sündmus, on ju saarel üks transpordivahend ühenduse pidamiseks juures.
Meid külastas senisest enam turiste ja loodushuvilisi matkaselle, kellele oma oskuste piires saart tutvustasime.

Toimetamist ja asjatamist oli saarel veelgi ja kui nüüd mõni märkimisväärne sündmus üles lugemata jäi, siis andku teadjad inimesed mulle andeks. Loomulikult varjutasid meie elutaevast aeg-ajalt ka murepilved, kuidas siis muidu, aga nendest hetkel ei räägi, need jätame läinud aastasse. Nagu näha, oli Abruka aasta põnev ja sündmusterohke. Mida aga alanud aasta põnevat toob, sellest järgmistes lugudes. Igatahes elu Abrukal kestab ning tundub, et põnevalt ja teguderohkelt ka alanud aastal.

Kunagi ennemuiste, kui ma veel väike olin, ootasin pingsalt kohtumist kuldkalakesega. Et kuldse kala kallist aega mitte raisata, siis mõtlesin soovida ainult üht – et edaspidi täituksid kõik minu soovid, ei enamat. Täitugu kõik teiegi soovid alanud aastal. Meeldiv on teiega taas suhelda. See on nagu kohtumine vana hea tuttavaga.

Aasta pikemad päevad ja pimedamad ööd on tänasega seljataga. Jääb üle vaid jõudsate sammudega valgusele vastu astuda. Lähevad ju päevad nüüd aina pikemaks ja tundub, et ka külmemaks. Nii et hoiduge külmetumast ja tundke saabuvast talvest mõnu.

Print Friendly, PDF & Email