Räppivast pätist räppivaks luuletajaks ehk Ciao, Babyface Elbing (2)

Räppivast pätist räppivaks luuletajaks ehk Ciao, Babyface Elbing

 

Saaremaa ei ole just eriti hea kirjanike kasvulava. Leidub muusikuid, kunstnikke, näitlejaidki, aga praegu tegutsevaid professionaalseid
kirjatsurasid saab üles lugeda vaid ühe käe näppudel.

Seda suurem rõõm, kui kas või vanglast leitakse üles noormees, kellele meeldib kirjutada.

Seitsmel korral kriminaalkorras karistatud noormehe pättused on enamasti Saaremaal toimepandud vargused. Viimane Andrus Elbingu kuritegu seadis aga ohtu kaaskodaniku elu. Elbing lõi pudeliroosi teisele mehele kaela – tulemuseks kilpnäärme ülemise arteri vigastus ja suur verekaotus. 2003. aastast alates kandis Elbing vanglakaristust just selle teo eest.

Ise ei oska ta oma tekste ei luule ega laulusõnade alla paigutada, täpsematest alaliikidest rääkimata. Andrus Elbing loob ja kirjutab midagi enamat kui lihtne käsitöö. Luule on pretensioonikas žanr. See nõuab lühidat ja konkreetset väljendust ilma isiksuse lahustumiseta sõnadesse ja teatavat hullust. Ilma selleta ei ole teksti.

Endine kinnipeetu Andrus alias Kessu on leid. Temas on seda värsket lihtsust ja sõgedust, mida pool- või täisharitlastest kirjanikuhakatistes sageli ei ole. Kellele on vaja abstraktsuse paradigmaatilist sood?

Talendi avastaja Vilen Künnapu on öelnud: “Mingil hetkel tuli meil kirjutamine jutuks. Eks kõik vangid kirjutavad midagi, nii temagi. Palusin tal oma asju näha tuua ja sain kohe aru, et sel poisil on annet.” Künnapu viis tekstid näha Vikerkaare peatoimetajale Märt Väljatagale ja peatselt ilmusidki Elbingu luuletused ajakirjas. (Eesti Päevaleht, 2. detsember 2006).

Ka kvaliteetajakiri Looming on Elbingu luulet avaldanud. 2006. aastal ilmus kakskeelne esikkogu “Siin Beebilõust, tere!” (Epifanio). Novembri lõpus vabanes Andrus Elbing Tartu vanglast ennetähtaegselt.

Elad Tallinnas?
Esialgu küll.

Kuidas on olla taas vaba?
Väga hea on. Ma ikka tunnen, et kuulun vabadusse.

Oled pärit Saaremaalt. Kust täpsemalt?
Salmelt.

Millises koolis oled käinud? Koolides?
Ma olen mitmes koolis siin käinud. Oi-oi-oi, neid on päris palju. Igalt poolt on välja visatud ja… Salme, Orissaare, Torgu. Siis olin vahepeal Paldiski maanteel hullumaja lasteosakonnas, seal õppisin. Aastaarve ei mäleta, millal seal olin, see on läinud nagu üks hetk.

Miks sind Kessuks kutsutakse?
Kui ma veel Salmel elasin, siis istusime sõbraga koos tema trepikojas. Sõbra isa tuli välja ja ütles: “Noh, Kessu, mis sa siin teed?” Ja pärast seda olingi Kessu.

Kas Vilen Künnapu korjas sind juhuslikult üles?
Ta käis vanglas oma asju rääkimas. Tegelt sain ta’ga kogemata kokku. Tegin lolluse. Käisin külas võõras sektoris, aga ei saanud enam tagasi. Siis valetasin valvuritele, et juhtus trauma, et kukkusin ja et on vaja arsti juurde minna. Nad viisid mind arsti juurde – sotsiaalosakonna ruumides on arstid ka. Mul oli vaja peitu minna, et ma saaks pärast oma sektorisse minna. Siis astusin ühte ruumi sisse, seal üks üritus käiski.

Oskad võrrelda vanglaid, kus oled istunud?
Rummu ja Tallinna omad on laagertüüpi vanglad. Elu on hoopis teistsugune. Palju keelatud asju liigub. Aga Tartus on keeruline neid asju sebida. Tartus on puhas. Just sellepärast mulle seal meeldiski. Tartus kaob ära vangide subkultuur.

Millal kirjutamist alustasid?
Tekste hakkasin kirjutama 98. Oli vist. Siis kirjutasin niisama räppi. Lindistasin räpivideosid MTV-st, tahtsin ka kõva mees olla ja siis kirjutasin.

Kumb oli enne, kas tekst või muusika?
Ikka tekstid. Alguses kirjutan mõtte üles. Aga niimoodi konkreetselt ei tee, et sellest tuleb räpp. Kui järsku tuleb idee, kui ma olen selle luuletuse valmis juba teinud ja kui ma mõtlen, et seda võiks räppida, siis natuke ikka muudan, et oleks parem seda teha. Tegelt saab kõike laulda.

Kui tekst on valmis, kas kirjutad selle veel ümber, et parem saaks?
Ei tule ette. Aga mahatõmbaja-tüüpi olen küll. Ma tõmban pidevalt maha. Vahel on niimoodi, et tahaks nagu muuta, aga siis tekivad kahtlused, et kas ikka on vaja. Pidevalt on vastuolud kirjutamise ajal. Kui ma aga tunnen, et see on praegu õige, siis nii ongi.

Kui sa ei oleks olnud vanglas, kas oleksid kirjutanud samamoodi?
Kindlasti mitte. Mul on vahel hea meel, et ma vangi sattusin. Sain konkreetse sihi enda elule.

Kui sa poleks vanglasse sattunud, mis sa siis oleksid teinud? Midagi õppinud.
Ma ei tea, mis ma siis teinud oleks. Sama elu oleks edasi elanud.

Kas sul konkreetset sihti ei olnud?
Ikka oli, ma unistasin liiga palju. Mõtlesin, et kõike asju jõuab veel teha, et aega on küll. Aga siis ükskord plahvatas, et ega ikka ei ole. Tahtsin kõvaks räppariks saada.

Mis oleks ideaalne töö, et sa saaksid edasi räppida, ilma et see kammitseks?
Et see oleks sellega kuidagi seotud, kirjutamise töö näiteks. Kas või kuskil ajalehes.

Kas praegu jääb aega loomeks?
Praegu jääb. Järgmine aasta peab tööle minema.

Kui sa ei oleks saanud tuntuks vanglapoeedina, mis sa arvad, kas su looming oleks samapalju tähelepanu pälvinud? Praegu oled kilbile tõstetud kui unikaalne juhtum.
Võib küll nii olla. Ma olen selle peale mõelnud, et kui ma nüüd välja saan, siis kaob ära kõik see värk. Aga pole kadund vist.

Kas mõni asi, mida oled lugenud, on sind rohkem mõjutanud? On midagi, mis on oluline?
On ikka, näiteks Johannes Vares-Barbarus. Kui ma teda loen, siis tunnen nendes tekstides vaoshoitud jõudu. Seal on nii ehedalt kirjeldatud elu ennast.

Millal järgmine kord esined?
Tahaks Kuressaares korraldada ühe ürituse. See oleks puhtalt minu teha. Praegu on kõik idee tasandil. Kuressaares on üks kõva pillimees avastatud, Fred, Smuuli tänavas elab. Temaga koos teeks.

CV

Sündinud: 1981.

Haridus: Salme põhikool, Torgu põhikool, Orissaare eriinternaatkool, vangistuse ajal lõpetanud kiitusega Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi.
Kinni istunud: 2000–2002 Rummu; 2003–2006 Tallinn; 2006 viidi üle Tartu vanglasse; 29. november 2007 ennetähtaegne vabastamine; on kandnud karistust § 139 lg 2; § 140 lg 1; § 184 lg 1; § 199 lg 2; § 118 p 1 järgi.

Looming: Vikerkaar 10/11 2004; Ihminen veebruar 2005; Epifanio 1/2005 ja 4/2006, hiinakeelne näituse kataloog “Pe Po” 1/2005; Looming 4/2006.; esikkogu “Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt” / “Ciao, it’s Babyface! Trouble from the Streets of a Blind City” (Epifanio, 2006).

Muusikaline tegevus: bänd Verba ab Intra; esinemised: 21. 12 Mustpeade majas; 28. 12 Kuressaares Hammarimajas.

LUULETUSED

Pilk endasse

Uks on avatud mo’sse enesesse,
kui oskad – võid astuda sisse.
Hispaania avangut ära selleks kasuta,
alustuseks vaata lihtsalt mo silmadesse.
See haiglane pilk, mis läbipuurivalt vaatab,
on täna so enda pilk.
Mo värss on täna so värss, sest vaata,
ma olen aja värdjalik peegelpilt.
Ma olen jorss, kes pooldab prostitutsiooni.
Ma olen islamiäärmuslaste käes röökiv ruupor,
mis kuulutab revolutsiooni.
Kui otsid probleemi, mis mina olengi probleem,
ma olen so suure varba all olev pahaloo-
muline jalaseen
Ma vaatan itta, näen Narva,
ma vaatan läände, näen Sörve,
ma näen hästi teie sitta,
Sest mo enda sitahunnik teie omadest on kõrgem.
Vaadet nautides liigub kiirelt mo pastakas,
kust väljuvad värssidena vaikijate hääled.
Ma olen täpselt see, kelleks elu mind on teinud,
ok, tänaseks aitab, ma teen sääred…

Häired hämaralt tänavalt
(Vikerkaar, 2004, 10/11)

Täna mo sõnad on jõulised lihased,
hei, vaadake! Usklikud ja uskmatud, noored ja põdurad,
täna mo värsid on vihased,
nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid.
Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga,
las vihane värss astub mo eest sõtta.
Mo südamesse störri hoope lööb mitusada,
kui pean leinama järjekordset noort kastiläinud sõpra.
Vaadake, mo noored sõbrad, kes tänaval,
elust maha on kantud.
Hei, kas keegi kuuleb! Häired tänavalt
juba mitmeid on antud.
Keegi ei kuule, sest ajad on segased
ja aina segasemaks läevad.
Meie kohtusüsteemid on konveiertehased,
kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad.
Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga,
vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid.
Ei – ei mitte sittagi ei ole tasa ma,
kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid,
hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin,
et hämarad tänavad on reaalsus,
mitte noortekas või ZTV,
olukorrad on täbarad, kriminaalsus,
veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV
hei vaadake!

Pimelinn mis pimelinn
(Looming, 2006, 4)

Pimelinn, oh pimelinn,
uut ei kuule, ei näe mo silm.
Pimelinn, miks mitte kirev linn,
sest ikka vana, sama on ring.

Pimelinn, oh pimelinn,
so tänavail silmakirjalik on pind.
Pimelinn, miks kannad sellist nime linn,
sest inimesed so’s on so hing.

Pimelinn, oh pimelinn,
ei ole püüdlused, on eesmärgitu ind.
Pimelinn, miks mitte ise linn,
sest teistsugune on so hinge torkiv pind.

Pimelinn, oh pimelinn,
uhked majad, keskused ei muuda sind.
Pimelinn mis pimelinn,
ikka on tunda so aguli suitsuving.

Pimelinn,
sest inimesed so’s on so hing.

Print Friendly, PDF & Email