Põhjamaade moodsaim kalakasvandus asub Kanissaares

Põhjamaade moodsaim kalakasvandus asub Kanissaares

 

Vahest tundub uskumatu, aga Põhjamaade moodsaim kalakasvandus asub tõepoolest Kanissaare külas Urmeti talu maadel Pöide vallas. Natuke üle aasta tegutsenud OÜ Aqua-Myk üks omanikke Priit Lulla (27) peab 2007. aastat kalakasvandusele igati kordaläinuks. Noorel saarlasel tekkis kalakasvanduse rajamise mõte Tartus Eesti maaülikooli magistrantuuris õppides.

“Kuna olen erialalt geenitehnoloog, siis õnnestus mul magistrantuuris täiendada end kalade geneetika erialal. Sealt see mõte tuligi,” ütleb Priit Lulla.

Kanissaare kalakasvandus asub suures hallis, kus on kalade jaoks mitu erineva suurusega tiiki. Ühtegi looduslikku veekogu kasvanduse lähedal ei ole.

“Tänapäevase tehnoloogia juures ei vaja kalakasvandus looduslikku veekogu. Kogu vee saame pinnasesse rajatud puurkaevudest. Veetarvidus on väga väike, orienteeruvalt 1,2 liitrit sekundis. Tänu nüüdistehnoloogiale on võimalik kalu kasvatada ka n-ö kuival maal. Meie puurkaevude vesi on kvaliteetne ja seda on maa sees külluses,” räägib Kanissaare kasvanduse ise projekteerinud kalakasvataja.

Ehitusega alustati 2006. aasta suvel. Esimesed kalakesed toodi basseinidesse sama aasta detsembris. Priit Lulla sõnul läks ideest teostuseni aega kaks aastat. Kalakasvatajate hinnangul on Saaremaa üks kiiremini arenenud kalakasvatusregioone Eestimaal. Kanissaare uudse tehnoloogiaga kasvandust on juba uudistamas käinud soome ja taani kalakasvatajad.

Priit Lulla sõnul pole mujal Euroopas kalakasvatuse jaoks niisuguseid soojustusega halle ehitatud.

“Soomlastel on küll ka katusealuseid kasvandusi, aga nii kapitaalseid mitte. Kalakasvandustes võib saada probleemiks otsene päikesevalgus, mis soodustab vetikate kasvu,” selgitab Lulla.

Kanissaare kalakasvandushalli pindala on 1400 ruutmeetrit

“Tegelikult on see konstruktsiooniliselt ikkagi angaar, milles on kaks sõltumatut süsteemi. Kummalgi süsteemil on oma voolukanalid ja biofiltrid. Elektri kulu on 16–20 kilovatti tunnis. Vesi ringleb pidevalt ja läbides biofiltri ka puhastub. Voolukatkestuste korral lülitub sisse varugeneraator.

Kahjuks ei taga Eesti Energia pidevat kvaliteetset voolu, mille tõttu generaatoril jagub tööd peaaegu et iga päev. Elektrivoolu on vaja pumpade tööks ja valgustuseks. Soojendamiseks me elektrit ei kasuta,” annab kalakasvataja ülevaate elektri tarbimisest.

Kanissaare kasvanduses kasvatatakse ainult vikerforelle. Priit Lulla peab vikerforelli praktiliselt kodustatud kalaliigiks. “Teiste kalaliikidega võrreldes on vikerforelli stressitaluvus suurem. Kaladel on stressifaktor haiguste ennetamiseks määrava tähtsusega,” nendib kalakasvataja.

Tootmistegevusega alustati tasa ja targu. “Kohe alguses ei julgenud ma maja täis panna. Alustasime 800-grammiste kaladega. Nüüdseks on nad kasvanud 2–3-kilosteks. Enamik tarbijaist soovibki poolteise- kuni kahekilost kala. Samas saab ilusama ja suurema filee ikkagi suurest kalast.
Enamiku toodangust on OÜ AquaMyk realiseerinud Mandri-Eesti forellitiikidele, samuti kalatööstustele. Oma küla elanikele ja ümbruskonna inimestele müüme siitsamast, aga üldiselt me kohapealset müüki ei propageeri, sest sellega kaasneb suur bioturvalisuse risk. Oma müügipunkti meil praegu veel ei ole, küll aga oleme selle peale mõelnud,” arutleb ettevõtlik firmaomanik.

Tulevikus peaks Kanissaare kalakasvanduse aastatoodanguks kujunema 150–160 tonni vikerforelli aastas. Selle näitajani jõuab OÜ AquaMyk ilmselt 2009. aastal.

Noorele ettevõtjale pole turu leidmine lihtne. Enamik Eesti töötlejaid ostab odavat kala Norrast. “Töötlejad on orienteerunud odavale külmutatud kalale. Isegi Tšiilist tuuakse Eesti tööstustele kala töötlemiseks. Räägitakse müstilisi lugusid, mismoodi neid kalu üles sulatatakse ja töödeldakse.

Töösturid oskavad tarbija ära petta. Tervislikum on ikkagi süüa kohapealset kala. Võib-olla et maitseomadustelt on Norra või Tšiili vikerforell meie omaga samaväärne, aga värske külmutamata kala on ikka midagi muud kui külmas olnud kala,” peab Priit Lulla vajalikuks tarbijaile tarkuseterakesi jagada.

Üheks tõsisemaks probleemiks peab Priit Lulla asustusmaterjali hankimist. Praegu imporditakse seda Soomest. Asustusmaterjali importimist peab kalakasvanduse juht aga liiga kulukaks ja sestap mõlgutab ta mõtteid, kuidas ka kohapeal asustusmaterjaliga tegelema hakata. Kalakasvandus on aga ehitatud suure kala kasvatamiseks.

“Praegu ma siin katsetan, teen eksperimentaalvanne ja asju. Aga Saaremaal üksteist toetades näeme me ka väikekalakasvatusel tulevikku. Meil on siin isegi mingisugune asustusmaterjal olemas,” usub Lulla sellestki probleemist jagu saavat.

Ka kala sööt tuuakse Saaremaale välismaalt. Kanissaare kasvandus impordib seda Taanist.

“Forellisööt koosneb põhiliselt kalaõlist ja -jahust. Maailmaturul on see suhteliselt defitsiitne kaup. Taanlastel on kalasööda tootmisel vahest kõige suuremad kogemused ja sellepärast me oma kaladele sealt sööta ostamegi. Hinna suhteski saab taanlastega kõige paremini kaubale,” teavitab Priit Lulla.

Kalade söötmine käib moodsa tehnoloogiaga kalakasvanduses nii nagu muiste – kalakasvataja võtab peoga ämbrist sööta ja viskab selle vette. Kogemustega kalakasvatajate hinnangul saavadki kalad niimoodi oma hooldajatega parema kontakti.

Basseinides püütakse veetemperatuur hoida 15–16 kraadi peal. See on vikerforellile kõige soodsam. “Nad taluvad päris hästi ka 12–14-kraadist temperatuuri, aga kui vesi on külmem kui kaheksa kraadi, siis see mõjutab juba kalade seedesüsteemi, mis ei tegutse enam nii aktiivselt. Kuna vikerforell on röövkala, siis ta madala temperatuuriga veekogus ikkagi veel sööb, aga seda toitu enam ei seedi,” teab Lulla rääkida veetemperatuuri rollist kalakasvatuses.

OÜ AquaMyk on perefirma

“Põhilise töö teeme oma perega ära. Ainult ühe inimese palkasime väljast juurde. Paigaldasime siia korralikud valvesüsteemid. Eelmisel talvel oli probleeme vee pH-ga. Betoonist basseinid tõstsid pH taseme väga kõrgeks. Teinekord tuli ka öösel kohale tulla ja asju õigeks sättida,” kirjeldab Priit Lulla.

Tohtrid soovitavad liha asemel rohkem just kala tarbida. Kas ka kalakasvatajad ise saavad selleks midagi ära teha, et kala tarbimine suureneks? Priit Lulla hinnangul oskavad saarlased nii kala tarbida, kala rookida kui ka sellest maitsvaid roogasid valmistada. Suurlinnaelanikud aga ei pea kalast niipalju lugu kui rannarahvas ja saarte elanikud.

“Traditsioonides on küsimus. Need hakkavad hääbuma. Õnneks osatakse Saaremaal neid hoida ja seega peavad saar-lased kalast lugu,” arutleb firmajuht.

Tõsi, paljudele kalast lugupidavatele saarlastele ei ole punane kala veel taskukohane. Priit Lulla ise end suureks kalasööjaks ei pea. “Degusteerin küll ja tean maitseomadusi, aga kalatoitudele eelistan midagi muud,” ei hakka kalakasvataja end kalatarbijana kiitma.

Jõulude ajal ja enne aastavahetust küsiti kalakasvatajailtki rohkem kaubakala kui varem. “Elavnemist oli märgata. Jätsime aasta lõpuks poolteist tonni kala sisse, et kui nõudlust on, siis saame pakkuda. Kõik läks ära. Pähklast tõime veel juurdegi,” räägib firmajuht.

Kalakasvanduse rajamiseks tehtud pangalaenu tagasimaksmise tähtaeg on kümme aastat. Energilise firmajuhi hinnangul tuleb OÜ AquaMyk sellega toime.

Rahvapärimuse järgi elanud Pöide mail muiste Saaremaa jõukamad inimesed. Valla kodulehtki annab sellest teada.

Vanasti oli Pöide kant tuntud Saaremaa viljaaidana. Peale selle olid siinkandis levinud ka piimatöötlemise traditsioonid.

1912. aastal ehitas ärimees Emil Spring Pöidele juustukoja. Hiljem (1924) alustas samas tegevust Pöide piimaühing. 1925. aastal toodeti 1/3 Saaremaa võist Pöidel.

1912. aastal valmis Tornimäel kaupluse hoone, olles seega vanim praeguseni tegutsev kauplus maakonnas. Uuemõisa oli Saaremaal esimeseks kohaks, kus hakati kino näitama. Kohalikud ettevõtjad organiseerisid korjanduse jõujaama hankimiseks. 1923. aastal alustatigi filmide vaatamist.

Kuna piirkond oli suhteliselt rikas, käis siin vilgas seltsielu ja ettevõtlustegevus.

Saaremaa viljaaida kuulsusele on nüüdsest lisandunud Põhjamaade moodsaim kalakasvandus.

“Kuna see on niivõrd unikaalne, et naaberriikideski ei ole analoogseid, siis külalisi käib siin üsna palju. Tööd ja vaeva on nähtud. Kuidagi peab leiva lauale teenima. Töö on töö. Asjaga tuleb edasi minna,” jääb Priit Lulla kalakasvatusmajandi perspektiividest rääkides napisõnaliseks.

Ilmastik Kanissaare külla rajatud kalakasvanduse tootmistulemusi ei mõjuta. Möödunud aastane lühiajaline käre pakane ei andnud peaaegu üldse tunda. “Ainult angaari uksed jäätusid kinni. Nende lahtisaamisega oli tegu. Muud erilist ei juhtunudki,” meenutab Priit Lulla mullust külmalainet.
Kuressaares lasteaias ja koolis käinud (SÜG-i vilistlane) Priit Lullale Kanissaares meeldib.

“Praegu võtab töö põhiaja. Iga algus on raske, kogemused tulevad tööga. Saaremaa kalakasvatajad on leidnud ühise keele. Näeme, et sellel majandusharul on tulevikku,” on Priit Lulla optimist.

Kolm Saaremaa kalakasvatajat Priit Lulla, Valeri Tootsmann Piht-last ja Toivo Leivat Pähklast on koondunud Eesti Vesiviljelusühistusse, et ühisrindena kalakasvatust edendada. Lulla sõnul on huvilisi, kes ühistusse astuda kavatsevad, veelgi.

Print Friendly, PDF & Email