Kuressaare ooperipäevade võlausaldaja Mike Lõhmus kavatseb oma võla välja nõuda Saaremaa ooperipäevade korraldajalt Eesti Kontserdilt.
“Nii Saaremaa võlausaldajad kui ka mina peaksime võla kätte saama uute korraldajate käest,” ütles Oma Saarele Tartu ettevõtja Mike Lõhmus (35), kelle väitel võlgneb Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus seoses ärajäänud ooperipäevadega talle 640 000 krooni.
Lõhmuse sõnul pärineb võlgnevus 2006. aasta augustist, kui ta andis oma Tartus asuva maja Sampo Pangast võetud 640 000 krooni suuruse laenu tagatiseks. Koos intressidega ulatub 15 aastaks võetud laenu suurus üle miljoni krooni.
Mike Lõhmuse sõnul on Kuressaare ooperipäevade korraldaja Ludmilla Toon inimene, keda ta tunneb juba lapsepõlvest saadik. “Päris võõrale inimesele ei oleks ma sellist raha andnud,” lausus Lõhmus, kes enda sõnul lootis ürituse pealt teatud protsenti teenida. “Ka Kuressaare linnavalitsusest öeldi, et linn garanteerib, et pole probleemi ja raha saab aastaga tagasi,” osutas võlausaldaja.
Ehkki Mike Lõhmusel on võla tagasimaksmiseks 20 aasta jooksul suusõnaline kokkulepe ooperipäevade viimase korraldaja Mariliis Tooniga, leiab mees siiski, et ooperipäevade vanu võlgu peaks hakkama tagasi maksma ürituse uus korraldaja. “Niipalju kui ma oma advokaadiga rääkisin, ütles ta, et siin ei jää muud üle, sest ürituse uus korraldaja peaks selle üle võtma kogu täiega,” rääkis Lõhmus, kes on saanud pangalt võla nõudeõiguse endale.
Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe sõnul puudub Eesti Kontserdil Mike Lõhmusega leping, mistõttu ta ei näe võimalust, kuidas saab Lõhmus nõuda raha Eesti Kontserdilt. Ka ei võtnud Eesti Kontsert Mäe sõnul üle Kuressaare ooperipäevade korraldamist, vaid teeb hoopis teist üritust. “Eks tema saab ju oma raha välja nõuda kohtu teel, aga et Eesti riik hakkab talle maksma, seda ma ei usu iialgi,” lausus Mäe.
Võlausaldaja kaitseb Ludmilla Tooni
Mike Lõhmuse arvates on inimesed kitsarinnalised ja silmaklappidega ega näe Ludmilla Tooni altmineku tegelikke põhjuseid.
“Seda protsessi on konkreetselt suunatud ja ilusti sujuvalt juhitud, et see üritus endale saada,” nägi Lõhmus Kuressaare ooperipäevade ärajäämise taga Eesti Kontserdi tegevust. Ürituse korraldamise seisukohalt raskel hetkel olevat Ludmilla Toon pöördunud koostööpakkumisega muuhulgas ka Eesti Kontserdi juhi Aivar Mäe poole, kes olevat aga suurele riskile viidates koostööst loobunud ja soovitanud korraldajatel ise hakkama saada. “Nüüd aga hakkab ooperipäevi korraldama ei keegi muu kui Eesti Kontsert,” osutas Lõhmus.
Lõhmuse hinnangul tõmmati Ludmilla Toonile lihtsalt vesi peale ja tema käest raha välja nõuda oleks absurdne. “Mina näen, et Ludmilla Toon ei ole tegelenud ürituse korraldajana kelmusega,” sõnas Lõhmus.
Aivar Mäe sõnul ei ole Ludmilla Toon kunagi käinud Eesti Kontserdi ruumides ning veel vähem tema kabinetis. “Mina sain pakkumise asuda üritust korraldama Kuressaare linnavalitsuselt alles sel suvel,” lausus Mäe.
Saaremaa aasta naine töötab Soomes koristajana
Mike Lõhmuse sõnul kohtus ta Soomes elava Ludmilla Tooniga 20. oktoobril. “Tean, kus ta elab, ja näen, et ta ei ole ostnud omale mingit Porchet või Jaguari,” rääkis Lõhmus. “Inimene, kes on olnud Saaremaa aasta naine ja kõrgharidusega muusikajuht, töötab Soomes koristajana, et ära elada ja ennast varjata, sest Saaremaal ei ole tal lihtsalt võimalik elada, nagu ma aru saan.”
Lõhmuse sõnul elab Ludmilla Toon Soomes üürikorteris ja kõnnib viieeuroste kingadega. “Pisar silmas, ütles ta mulle, et saab hakkama,” sõnas Lõhmus.
6. detsembril toimus Kuressaare Ooperipäevade kaubamärgi teine enampakkumine alghinnaga 250 000 krooni. Nagu esimeselgi korral, mil kaubamärgi alghind oli üks miljon krooni, ei osalenud enampakkumisel ühtki kaubamärgi omandamisest huvitatut.
Kohtutäitur Svetlana Põld tegi linnavalitsusele ettepaneku kaubamärk endale võtta. “Midagi muud ei jää üle, oleme seda piisavalt kaua müünud ja müüki me seda enam ei pane,” öeldi kohtutäituri büroost.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mutt on puhta hulluks keeranud peast.
Mis on uuel korraldajal pistmist teise firma võlgadega? Arutu nõue…
kes oli see inimene linnavalitsusest, kellele osutas võlausaldaja: “Ka Kuressaare linnavalitsusest öeldi, et linn garanteerib, et pole probleemi ja raha saab aastaga tagasi”? Kui linn garanteeris, siis miks võlausaldaja tahab raha saada Eesti Kontserdilt? Kes vastaks nendele jpt küsimustele?
kõik ei ole kuld, mis ajakirjandus kirjutab. Pole mina Eesti Kontserdilt midagi küsinud. Helistage A. Mägile kui soovite. Aga eks teil siin ju lõbus kirjutada.
Kuule võlausaldaja, mis sa tahad öelda, et ajakirjanik mõtles su iba välja või??
Kas hämamine on suguvõsa viga??
Olen eelmise kommenteerijaga nõus. Tundub, et see tartlane pole Ludmilla Toonist eriti kaugele kukkunud. Kui ta kelleltki tahab võlga tagasi, siis kas Ludmillalt endalt (eelnevalt võiks see tartlane võiks sellelt “koristaja” daamikeselt seal Soomes küsida, kuhu kadus käesoleva aasta alguses linnalt saadud 250 tuhat) või siis KURESSAARE LINNAVALITSUSELT. Viimane asutus päris ju selle mõttetu joonise, mida abilinnapea Kirss kõlavalt kaubamärgiks nimetab. Seega on ju linnavalitsus Toonide firma õigusjärglane… Mis aga puutub Eesti Kontserti, siis tema ei korralda ju ooperipäevi endise silidi all.
Valesti läheneti olukorra päästmisele. Tavaliselt ikka määratakse saneerijad ja vahetatakse juhatus välja kompetentsete inimeste vastu ja k o o s nende toimingutega antakse rahasüst. Nüüd on hilja sellest pankrotipesast midagi kätte saada. Mis läinud see läinud… Mul on hea meel, et üritus kui selline uues kuues on ikkagi säilinud.
tule mõistusele, ennem kui oma maja panti panid, oleks pidanud mõtlema ja natuke Tooni tausta uurima, siis poles sa iialgi seda sammu astunud. Nüüd aga asuda rünnakule ja veel Eesti Kontserdi käest võlga sisse nõudma hakata näitab sinu ebakompetentsust ja rumalust. Võla peab sulle ikka tagasi maksma ei keegi muu kui sinu sõbrannast “koristaja”. Raha peaks tal ju olema- 2007 a festivali toetused+tagasimaksmata pileti eelmüügiraha jne. EK pole sinu ees mingeid juriidilisi ega moraalseid kohustusi.
Siin kommenteeriad pange ennast kord selle endise korraldaja rolli ja mõelge mis tunnetega see inimene elab, kuid ega sellest ennem aru ei saa kuiendal pole sarnast situatsiiooni olnud. Ehki ei tunne seda inimest ei usu iial,et ta seda tahtlikult tegi.Kujutan ette mis hingepiinades ja stressis see inimene elab. Tahan öelda seda, etelus tuleb ka palju andestada siis ehk andestatakse ka endale kunagi kui midagi on ebaõnnestunud või viltu läinud.
kaasmõtlejaga nõus. See on hirmus, mida on pidanud Ludmilla üle elama. Mis taustauuringust see “lgp Võla…” räägib. Alustame siis: Kahekordse kõrgharidusega muusikaõpetaja, Lüüra koori dirigent, aasta naine, ooperipäevasid 9 aastat vedanud. Pole väga vigagi. Ja nüüd edasi….. Noorem poeg hukkus aastaid tagasi vilja kuivatisse, vanem poeg hügas ema, kuuldes võlgadest. Pere jääb jõulurahu ajalgi kaugusesse. Kogu Eesti peab teda kelmiks (heategu ei jää ju ometi karistamatta). Kes tahab endale sellist elu. Kenad targutajad siin eespool. Küll on ju kerge lihtsalt sõnu välja loopida.
Äkki maksad parem Milli võlad kinni, mis sa siin muidu jahud… Mida on pidanud üle elama need, kellele ta siiani võlgu on, kellele aastaid valetanud ja vassinud??
Oi millist õelust on see eelmine kommenteerija täis. Tahaks teada kes on küll see ilmeksimatu ja kõiketeadja Lapi tark. Küll neid südametuid ja õelaid inimesi saatus ükskord ka karmikäeliselt meeles peab paraku on elu seda varem või hiljem ka näidanud. Seda ütleb ka üks ilus laulusalm…. Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib jne.
Millal küll lõpeb see vaen kurjus ja vihkamine??? Tahaks küsida siis mida need vaesekesed on üle elanud kas mõni on juba suitsiidi katse teinud.