Õpetaja lähtetoetus peaks noored kooli tooma (1)

 

Saare maakonna koolidirektorid arvavad, et vaatamata riigikogu otsusele määrata noortele õpetajatele 200 000 krooni lähtetoetust, ei pruugi taoline käik tuua kooli rohkelt uusi õpetajaid.

Riigikogu tegi neljapäeval üksmeelselt ammuoodatud otsuse, millega määrati õpetajateed alustavale noorele ligi veerand miljoni kroonine toetus.

Riigikogu otsuse kohaselt saab värskelt pedagoogihariduse omandanud noor tööle asudes esimesel aastal 100 000 krooni, teisel ja kolmandal aastal aga 50 000 krooni. Juhul kui raha saanud noor õpetaja töötab koolis vähem kui viis aastat, peab ta saadud summa tagasi maksma.

Oma Saarega vestelnud koolidirektorite arvates on taoline otsus tervitatav. Samas aga nentisid direktorid, et selle summa eest ei saa isegi korralikku elamispinda, mis on maakoolidesse tulevate õpetajate puhul üheks olulisemaks argumendiks.

“Tänapäeval ei ole ka ju omavalitsustel oma elamispindu, sel juhul noor peaks endale ikka ostma midagi, aga 200 000 eest ei saa suurt midagi. Ma ei tea, kui Muhusse peaks tulema noor õpetaja, siis mida ta selle rahaga teeks siin? Kortereid pole, tal pole selle summaga eriti peale hakata midagi.” osutas Muhu põhikooli direktor Senta Room ühele võimalikule kitsaskohale.

Sama nentis ka Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin, lisades, et tema arust hakkab riik põhimõtteliselt õpetajaid ostma. “Mis keelab neil ilma selle toetuseta tööle tulla,” küsis Erin, kes on seda meelt, et riik peaks kehtestama riigi raha eest õpetajaks õppinutele hoopiski kohustusliku suunamise.

“Kui ma saan riigieelarvelisele kohale, siis pean minema tööle õpetajana. Kui ma õpin oma raha eest, siis lähen, kuhu tahan, ja olen, kes tahan,” esitas Erin oma nägemuse asjast. Leisi keskkooli direktori arvates ei taga lähtetoetuste projekti jätkusuutlikkust mitte miski. “Hariduses ka ei ole enam väga palju püsivat. See on ka nagu projekt. Kes ütleb, et isegi kui see toimib, see kestma jääb. Ühel hetkel äkki lõpeb jälle ära.”

Lümanda põhikooli direktor Tiina Talvi arvas, et taoline toetus motiveerib noori vahest küll rohkem õpetajatööle asuma, kuid imesid see siiski korda ei saada. Tema sõnul on noorel inimesel sellest pigem abi just elukutse valikul. Samas ei välista Talvi sedagi, et noored inimesed lähevad õpetajaks õppima lootuses kerge vaevaga teenitud rahale.

“Kui inimene läheb kooli tööle selle raha pärast, siis see tuleb kiiresti välja. Kui ta tegelikult õpetaja olla ei taha ja tal ei ole õpetaja vaistu ega annet, siis ei aita ka raha, lapsed teevad oma töö üsna ruttu ära ja üsna halastamatult,” on Talvi veendunud, et kergelt teenitud raha see olema ei saa.

“Toetusraha siin ei aita, kui inimene ei sobi õpetajaks, siis on tal koolis väga raske olla. 200 000 on selle jaoks liiga väike summa, et koolis vastumeelset tööd teha,” kinnitas tänavu presidendi hariduspreemia pälvinud koolijuht.