Saaremaa haridustöötajate liidu (SHL) liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et suurem osa maakonna õpetajatest on valmis streikima, ja seda juhul kui valitsus ei rahulda pedagoogide nõudmist tõsta nende palka vähemalt 30% võrra.
SHL-i esimees, Kallemäe kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Signe Ratas ütles Oma Saarele, et eile pärastlõunase seisuga temale laekunud küsitluse tulemused näitavad selgesti üht tendentsi – juhul kui valitsus ei rahulda õpetajaskonna 30-protsendilise palgatõusu nõudmist, siis pooldab valdav osa SHL-i liikmetest streigi alustamist.
“Täpsetest arvudest ma ei tahaks praegu veel rääkida,” märkis Ratas, “sest osa koolidest pole küsitluse tulemused veel minuni jõudnud.”
Käesoleva õppeaasta alguse seisuga oli Saare maakonnas 643 õpetajat, neist umbes 360 kuulub Saaremaa haridustöötajate liitu.
Signe Ratas palus SHL-i mittekuuluvate koolide esindajatele edastada, et kui ka nemad soovivad maakonna õpetajate kavandatava protestiaktsiooniga ühineda, siis tuleks eelnevalt temaga ühendust võtta. Vajalikud kontaktandmed saab kas Kallemäe kooli või Eesti haridustöötajate liidu (EHL) koduleheküljelt.
Esmaspäeval koguneb Tallinnas EHL-i volikogu, kus tõenäoliselt langetatakse lõplik otsus, kuidas käituda, kui valitsus õpetajate nõudmistele vastu ei tule.
Varem on vabariigi valitsus andnud lubaduse, et järgmisel aastal tõuseb pedagoogide palk 20% võrra. Selline palgatõus aga õpetajaskonda ei rahulda.
EHL-i esimees Sven Rondik on ajakirjandusele öelnud, et “protsentuaalselt võib ju valitsuse lubatav (20-protsendiline) palgatõus suurelt kõlada, kuid tegelikult jääb õpetajate palk riigi keskmisest palgast üha kaugemale allapoole”.
Siinjuures tõi ta näite, et kui 2007. a prognoositi riigi keskmiseks palgaks 11 258 krooni, siis tegelikkuses oli see kõrgem. Samas on aga õpetajate alampalk ehk normkoormuse eest riigilt saadud tasu 8260 krooni olnud riigi keskmisest palgast enam kui 3000 krooni madalam.
EHL-i andmeil prognoosib rahandusministeerium 2008. aastaks ligi 13 000-kroonist keskmist palka, valitsuse lubatud 20-protsendiline alampalga tõus tähendaks õpetajatele aga vaid 9912-kroonist palka.
Sven Rondik tõdes, et ka EHL-i nõutud 30-protsendiline palgatõus ei küüniks riigi keskmiseni, kuid sel juhul käärid nende vahel ikkagi väheneksid.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Nüüd on migi 200 000 kroonine “tardikapital” noorele õpetajale. Tulemus on see, et “vahetage jah kõik välja” – õpetaja, kes tuli tööle aasta, kaks… 10 tagasi pühkigu suu puhtak. Noorpoliitikud tuleks kõik “maha matta”, ennem kui neit poliitukud saavad aga kahjuks on ka selle hädatapuga juba hiljaks jäädud.
kuulge, see palk, mida pedagoogid saavad pole sugugi halb. see riigi keskmine palk on eksitav, tegelikkuses ei teeni inimesed nii palju.
pealegi on õpetajtel suvi vaba ja koolivaheajad vabad.
Mehhaanilise palgatõusu asemel võiks vaadata üle, kas meil ikka kõikjale nii palju õpetajaid vaja on. Õpilaste arv on ju vähenemas, osa koole (ka gümnaasiume) ootab ees vältimatu sulgemine. See peaks aga tähendama, et kehvema tasemega õpetajad saavad ametist priiks ja senist palgaraha saab riigieelarves otstarbekamalt jagada. Mis aga ametiühinguisse puutub, siis on nende puhul kurvaks nüansiks tõsiasi, et ametiühinguliidreiks pürivad-asuvad-saavad reeglina vaid suhteliselt nirud tööinimesed, kellele väidetavatest töörahva huvidest hoopis olulisemad on ametiühingu tegelinskeile seadusega tagatud kaitse vallandamiste eest.