Eesti jalgpalli meistrivõistluste II liigas alagrupi oma tsooni teisena lõpetanud JK Sörve sai pühapäeval kodus 2 : 3 kaotuse VJK Rakvere käest. Saarlaste väravad lõid Kristjan Leedo ja Aivo Laul. Kaotus tähendab seda, et aste kõrgemale, esiliigasse, saarlaste klubil sel aastal asja ei ole.
Eelmisel nädalal Rakveres sealse meeskonna 2 : 1 alistanud Sörve võistkond ei suutnud kodus eduseisu hoida ning kahe mängu kokkuvõttes tuli tunnistada Rakvere paremust, kes viigilise seisu korral sai üldvõidu tänu võõrsil enamlöödud väravatele.
JK Sörve treener Jan Važinski tunnistas, et on mängutulemuses pettunud. Tema arvates väärisid saarlased võitu rohkem, kuna olid vastastest tehniliselt üle. Küll aga jättis soovida koduvõistkonna väravate realiseerimise oskus. Kusjuures viimane üks-üks võimalus oli Sörvel 10 sekundit enne mängu lõppu.
“Ütleme, kahe mänguga me väärisime võitu rohkem. Tehnilise mängu ülekaal oli meil, väravavõimalused olid meie kasuks 5 : 4,” kirjeldas treener toimunut. “Vastased lõid neljast võimalusest kolm ära, protsent on ikka väga suur. Jalgpall on selline mäng, et võimalused tuleb realiseerida.”
Treener tunnistas, et šansid esiliigasse jõuda olid suured, küll aga püütakse olukorrast üle olla ning uuel hooajal seda raevukamalt tegutseda. “Kahju sellest kaotusest, meeskonna mänguline areng oli hooaja jooksul väga suur. Järgmise hooaja eesmärk on teise liiga võitmine,” kinnitas JK Sörve juhendaja.
küll haavadele soola raputada, kuid tehnilisest ülekaalust Rakvere üle nüüd küll rääkida ei maksa…peale esimest kohtumist oli ju Rakverele Sörve mängustiil selge (pikad tsentrid pall maha ja oma kaitsele ning sealt ühe puutega pikk pall ette )..mängu kontrollis ikka Rakvere ja selle võimaluse andis neile Važinski valitud taktika (loe: meil pole kiiret kuhugi, mängime rahulikult, tapame aega jne.)…kui Rakvere asus juhtima 2:0, tuli hakata jalgpalli mängima ja see töi ka kohe edu…paraku töötas nüüd ajafaktor Rakvere kasuks…
sörvekate treener tundus rakveres oma olemiselt siuke laadna-vend. esimese kohtumise tulemuses oli oma roll jumalal endal kes suutis pühapäeva lõunaks tõsise lumevaiba maha sillutada. rakvere pakkus küll ka kunstmuru aga millegipärast mängu peakohtunik keeldus. no ja kui meeskonnas on ikka 3 meistriliiga kogemusega pallurit kes on ennegi hangede vahel pikk-ette-stiilis uisutanud siis sealt ka see eelis. oma osa oli kindlasti ka rakvere peatreeneril ain metsal, kes tol korral ei suutnud oludega kohaneda vaid lootis et olud kohanevad meeskonna lühikese söödumängu stiiliga. selles suhtes läks isegi hästi, et esimene mäng vaid 1:2 kaotati.
aga usun, et võitu vääris siiski rakvere rohkem. kasutades kolhoosiaja terminoloogiat ja vaadates üldiselt Eesti madalama taseme liigajalgpalli siis kolmaastaku plaan täideti ühega ning loodetavasti saab paari nädala pärast öelda, et täidetud on viisaastaku oma.