„Elu on siiski ilus” ja „Rõõm, mille tõid, on väärt mida iganes soovid…” teatavad sildid kahel majal Uus-Roomassaare tänaval. Esimene neist juba teist aastat, teine alles selle nädala algusest.
Sildid on kujundanud ja üles pannud kahe aasta eest Kuressaarede elama kolinud kunstnik Anna Litvinova-Merilo ja tema abikaasa Georg Merilo.
Kunstnik tunnistab, et neil tekkis soov väheke vigurdada oma tänaval ja pakkuda natuke mõtlemisainet inimestele, kes siit mööda käivad.
„Innustame inimesi vaatama, kuidas tänavakunsti võib teha ka niimoodi, et isegi välismaalaste rühmad jäävad seisma ja neile tõlgitakse, mis siin [kirjas] on,” lisas Georg.
Uus-Roomassaare tänava maja nr 13 omanik Ija Niina Muischneek võttis majal nr 6 „Elu on siiski ilus”-silti nähes nõuks ka endale midagi sellist muretseda. „Mulle see väga meeldis ja ma küsisin, et kust nad selle said. Nemad ütlesid, et ise panid – kas ma tahan ka? Siis nad käisid maja vaatamas ja ütlesid, et siia sobib,” rääkis Muischneek, lisades, et 1890. aastal ehitatud maja kannab endas ka sildile omast vanema aja hõngu.
Kunstnik Litvinova-Merilo tunnistab, et iga maja peale silt ei sobi. Ija Niina Muischneek maja vastas aga nõuetele ning muuseas on seal elanud ka admiral Kirgas ja suvitanud Salme Reek.
Pealtnäha lihtsad tsitaadid on kunstnik valmistanud tähthaaval maalides. Doris Kareva luuletusest „Odysseus“ pärit tsitaat „Rõõm, mille tõid, on väärt mida iganes soovid…” on hetkel üles seatud kahes osas, ent Muischneek lubab satelliiditaldriku peagi eemaldada, et tekst kokku viia.
Käisin vaatamas. Mulle meeldib! Tehke järgi
Väga tore idee!
Tegin Kuressaares paar suvalist pilti ja hakkasin kodus piltide põhjal uurima, palju on linnapildis reklaamitekste. Tule taevas appi! – kommerts surub peale isegi vanalinnas, autopedede mõttetused jätsin arvestusest välja.
Kui Kuressaare raekoja seinal on mõtekas rae slogan, siis miks mitte ka linnakodanikel oma mõtet avaliukustada.
Väga lahe! Mulle meeldib! Tehke veel.
Täitsa lahe, et kohalikud kunstnikud ennast ka väljaspool näitusi originaalsete inimestena näitavad. Toovad meie pensionäride linna väheke teistsugusust. Aga olen kindel, et mõnedele see värk jälle ei meeldi.
Ehk oleks enne maja sildistamist selle hoopis ära remontinud. Vana võte – huumoriga tõelistelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Aga rõõmsa tuju ju teeb?
Luuletuse pealkiri on siiski KIRKE, ja juttu on seal tõepoolest Odysseusest.. Huvitav, mis maja mis tekstiga järgmiseks valitakse?