Abrukal on viiel talul oma märk

Augusti lõpus kavatsevad Abruka elanikud valmistada endale talulipud, millele kantakse tänaseks juba osaliselt valminud talumärgid. Abrukal on viiel talul oma peremärk.

„Tegemist on pere ja konkreetse elamise tunnusega. Vanasti kasutati neid ju ikka oma talu asjade eristamiseks teistest. Märk tugevdab kohaidentiteeti,” tutvustas märkide vajadust Vahtra talu elanik Krista Lember.

Peremärk kujutas esialgu piltkirja algastet, sest see sisaldas tervet lauset „see ese kuulub sellele perekonnale” või „see ese kuulub sellele kollektiivile”, kirjutab Sirje Pallo raamatus „Eesti peremärgid”.

Peremärk ehk rahvapäraselt õuemärk, märk, merk, majamärk, talumärk, võrgumärk, puumärk, hauakiri, viljakotimärk, tähed jne. Tegelikult on peremärk lihtne geomeetriline märk, kuid seda on kasutatud ka kui maagilist märki ja nõiamärki.

Esimene teadaolev eesti peremärke tutvustav kirjatükk pärineb 1885. aasta „Isamaa kalendrist”, kus vappide üle arutledes jõutakse järelduseni, et õuemärk ongi eestlaste vapp. Talude ja eraomandi tekkega 19. sajandil kaasnes peremärkide osatähtsuse vähenemine ja peatne kadumine, mille põhjuseks võis olla ka suurem kirjaoskus. Peremärgid säilisid aga rannaäärsetes külades, kus ühistöö ja ühisomand olid veel 1930-ndail aastail au sees.

Abruka vanimad märgid on Pöörnaia ja Eduardi koha märgid. „Teised on ise välja mõelnud, tunnetades koha tähendust just nendes märkides,” märkis Lember.

Abruka elanikel on plaanis anda igale talule oma märk, et need siis ka lippudele kanda. Alates augusti lõpust peaks see olema saare külavahepildis juba märgata.