Saaremaa omavalitsused on valmis suurendama maakondlikus veeprojektis omaosalust, ent loodavad jätkuvalt riigi abile, et täita elanikele antud lubadused vee- ja kanalisatsioontrasside väljaehitamiseks.
„Olukord on meie jaoks päris pingeline, aga kindlasti tuleb veemajandusega edasi minna,“ lausus Saaremaa omavalitsuse liidu (SOL) juht Raimu Aardam.
„Oleme ju elanikele välja pakkunud veeprobleemide lahendamise võimalused ja teiseks tuleb täita EL-i veedirektiive,“ põhjendas Raimu Aardam ja kinnitas, et projektist loobumise meeleolu ei ole ühelgi omavalitsusel.
Eile arutas SOL-i juhatus maakondliku veemajandusprojekti tulevikku olukorras, kus tööde maksumus on olemasoleva 250 miljoni kroonise eelarvega võrreldes kordades kallinenud.
Selle aasta suvel algul tühistas keskkonnaminister projekti ehitushanke, kuna pakkumiste kogusumma ületas projekti eelarve 3,3 korda.
Siiani on riik keeldunud puudujäävat osa katmast, soovitades tööde nimekirja vähendada ja viia veemajandus vastavusse vaid asulates, mida näeb ette EL-i veedirektiiv.
Raimu Aardami sõnul kuulutatakse uus riigihange välja tõenäoliselt tuleval kuul, septembri lõpus ja tööde maksumuseks kujuneb 500–600 miljonit krooni.
„Ma usun, et me jõuame selleni, et riik annab raha juurde, kuna ta on juba loonud pretsedendi ja Matsalu veeprojekti kallinemise osa rahastanud,“ rääkis Aardam.
„Võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt peab riik aitama ka teisi projekte, sest kohustused Euroopa Liidu ees tuleb täita.“
Saare maakonna omavalitsused on valmis seoses projekti kallinemisega omafinantseeringu osa kümme protsenti suurendama, kuivõrd veevarustuse tagamine on ju üks omavalitsuse seadusest tulenev kohust, märkis SOL-i juht Aardam.
ui riik aga tõepoolest lisaraha anda ei taha, jäävad pooled seni kavandatud veetorud maapiirkondades paigaldamata ja mitmedki külad peavad jätkuvalt läbi ajama veeta ja majapidamised peavad vett hankima endiselt kaevust.
Veevärki on oodatud ja ka lubatud aastaid. ja jälle ainult lubadus. Paljud on oma ehitusplaanegi lubaduste järgi sättinud.