Kaarma vallal on plaanis rajada Kuressaarest Tehumardile viiv rattatee. Nasva elanikud on aga küla läbiva lõigu rajamise vastu 40 allkirja kogunud ning loodavad, et rada ehitatakse keskusest eemale mere äärde.
Esmaspäeval korraldati kohalikele elanikele tee ehitamist puudutav koosolek. Lisaks vallaametnikele olid kohal teedevalitsuse ja keskkonnateenistuse inimesed. Oma Saare toimetusse pöördunud Nasva küla elanik sõnas, et kohalikke koosviibimisel kuulda ei võetud ning arvatavasti jääb otsustamine ikka kahe-kolme ametniku õlule.
Vald üksi ei otsusta
Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikase sõnul võetakse lõplikul otsustamisel siiski kuulda nii maaomanikke kui ka konsultatsiooni ja arendusettevõtte Hendrikson & Ko spetsialistide koostatud analüüsi kolme asukohavariandi plusside ja miinustega. Tee plaanitakse rajada kas mere äärde, Nasva küla läbiva peatee põhja- või lõunaküljele.
Peeter Arikas lükkas ümber külaelaniku väite, nagu ehitataks tee täielikult eramaale ning selle eest peaksid inimesed veel maamaksu tasuma.
Eramaale saab tema sõnul rattatee ehitada vaid maaomanike nõusolekul ning ilma selleta Kaarma vald kohe kindlasti tegutsema ei hakka. Arikas tõi näite äsja avatud Upa-Kuressaare jalgrattateest, mis ehitati teeäärsete maaomanike loal ilma suurema kärata.
Arikase väitel uus jalgrattatee eramaid võib-olla ei puudutagi. Tema sõnul lõppevad kõik kinnistud kusagil ära ning jalgrattatee on võimalik läbi küla rajada ka nii, et eramaadelt läbi ei lähe.
Liiklus mere äärde
Kuigi täpsemad uuringud veel käivad, on Arikase sõnul selge, et mereäärne variant on kõige kulukam, kuna seal puudub olemasolev sõidutee. Protestiv külaelanik aga ei mõista, miks koosolekul mereäärse tee mõte justkui välistati. „Ratturitel oleks vee ääres puhta õhu käes hoopis parem sõita, kui tänaval autode heitgaase sisse hingata,“ lausus naine. Külaelanikud peaksid parimaks variandiks kogu maantee mere äärde suunamist, mis liikluse külakeskusest eemale viiks. „Nagu Orissaares,“ sõnas ta. Nasval olla juba praegu auto autos kinni ja rattatee rajamisega hulleneks olukord veelgi.
Peeter Arikas sõnas, et kuigi kohalikud elanikud on valla plaanide suhtes protesti avaldanud, proovitakse olukord siiski rahumeelselt lahendada ning juhul, kui tee peaks sattuma eramaale, arutatakse asja konkreetse maaomanikuga. Kui tee kinnistuid ei puuduta, on otsustajaks Saarte teedevalitsus.
Kuressaare-Tehumardi teelõigu täpne asukoht otsustatakse sügisel, kuid selle rajamist ei alustata Peeter Arikase sõnul enne 2009. aastat.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Jändid mehed need Nasva mehed….
Lisaks kõigele muule oleks Nasva lastel ( lastelastel) tunduvalt ohutum hommikul koolibussi peale minna. Või lähevad mere äärest läbi? Aga aastad on näidanud, et Nasval ongi üks selline seltskond mille elueesmärk on vastu seista ükskõik millele ja ükskõik mis hinnaga. Pea asi et saaks kaikad kodarasse. Laske aga edasi, Nasvakad :)
Jalgrattatee on vajalik selleks, et inimesed võimalikult ohutult ja kiirelt jõuaksid tööle ja lapsed kooli. Nasva 40 allakirjutanu sõnul on neil vaid üks jalgrattur. Unustavad nad aga selle, et see nn. ainus jalgrattur on juba sattunud avariisse. Kui saab olema jalgrattatee, suureneb kindlasti selle kasutajate hulk. See pole vaid Nasva inimeste jaoks, Nasvale järgnevad ka Mändjala, Keskranna, Järve, Tehumardi, Salme jne. Ka sealt käivad inimesed meelsasti jalgrattaga tööle, samuti käib linnast palju rahvast Nasvale tööle. Küla vahelt läbimineva traasi kohta pakuti välja väga mõistlik lahendus, mis kindlustab ka jalakäijate ohutuse ja ei kulge sugugi läbi elanike maade. Kahju, et arutelul osalenud jalgrattatee vastu olijad ei kuulanud teedevalitsuse esindaja põhjalikku selgitust ja väljapakutud lahendust.
40 inimest on ju käputäis nasvakaid, ehk siis pensionärid, kes elavad alles 70mnendates, joovad viljakohvi ja kelle kuivkäimla ajab üle ääre otse jökke. inimesed tulge mõistusele ometi.
Nasva küla tekkis siis, kui maapinna tõusu tulemusena osutus võimalikuks rajada otsetee Kuressaarest Ansekülla ning sealt edasi Säärele üle Nasva jõe. Seega on maantee vanem kui küla, maantee on selle külakese eksistentsi alus ja mõte. Ergo: nasvakad pevad suhtuma nende küla läbivasse maanteesse aukartuse ja armastusega ning mitte astelt üles ajama. Vastasel juhul ässitatakse nende vastu üles Väikese väina tammi sisse avasid nõudvad mürkrohelised, kes endisaegse olukorra taastamiseks teevad Laidu tükist jälle muust maailmast veega eraldatud saare ning kaotavad maantee hoopis ära.
jostnagu mede omad
Ärgem unustagem, et kergliiklustee rajamise peamiseks eesmärgiks on vähendada liiklusohtlikke olukordi nasva küla vahelisel maanteelõigul ja seetõttu on selle kergliiklustee sobivaim asukoht maantee lõunaküljel ja punkt, sest kui rajada kergliiklustee mere äärde või kusagile mujale, on külavaheline maantee ikka poodi vorsti ja õlle järgi tuterdavaid kohalikke inimesi täis.