Tänavuse looduskaitsekuu avaüritusteks olid korrastustalgud ja väliseminar Järve maastikukaitsealal. Reede pärastlõunal koristasid Kuressaare põhikooli õpilased ja õpetajad, Mändjala ja Järve küla elanikud, Saaremaa keskkonnateenistuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse ning Riigimetsa Majandamise Keskuse Saaremaa puhkeala töötajad prahist puhtaks mereranna, maanteeäärsed parklad ja teeperved.
RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniidi sõnul koristasid kooliõpilased sama piirkonda ka eelmise aasta septembris. „Talve jooksul „kasvas” prügi tagasi. Seega pole mõtet prahi mahajätmises süüdistada turiste või puhkajaid. Inimestel on õigus looduses viibida ja meil kõigil on kohustused looduse ees. Asjad, mida jaksad metsa või mere äärde kaasa võtta, jaksad ka tagasi viia. Looduses saab liikuda jälgi jätmata,” ütles Anu Metsniit.
Kuressaare põhikooli V klassi tüdrukud Piret ja Kerli on tähele pannud, et kõige rohkem prügi jätavad inimesed just parklatesse. „Turistid jätavad ja saarlased ise ka,” teavad kooliõpilased.
Mererannast õpilased seekord väga palju prahti ei leidnud. Metsa alla ja parklate ümbrusesse oli aga maha jäetud igasugust kola. „Parimate” leidude loetellu kuulusid auto esiklaas, saunaahi, kott moosi ja hapukurkidega, mitu kotti pampersitega, ehitusjäägid, värviämbrid, klaaspurgid, vanad ajalehed ja ajakirjad.
Külaelanikest oli õpilastega koos tööl ka Kaarma valla volikogu liige Irja Lepik, kes hindas niisugust aktsiooni kõrgelt. „Külaelanikud hoolivad oma külast. Kes on küll need inimesed, kes oma vana kolu metsa alla veavad? Kust nad tulevad? Millal nad seda teevad, võib-olla ööpimeduse varjus?” mõtiskles Irja Lepik.
Vallavolikogu liikme arvates peaksid kõik omavalitsused vallaelanikega prügiveolepingud sõlmima, mitte üksnes suured vallad, kus üle 1500 elaniku.
Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi rõhutas ühisürituse korraldamisel head kontakti nii külainimestega kui ka Kuressaare põhikooliga, samuti kõigi keskkonnaasutustega.
Tänavuse looduskaitsekuu deviisiks on „Puud inimese keeles ja meeles”. Looduskaitsekuu ettevõtmistest anname teavet ka järgmistes lehenumbrites.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tublid lapsed ja väga tore ettevötmine!!! Lapsed on alati tublid, aga kas seda ka täiskasvanud alati on!? Loomulikult on taunitav igasugu prygi mahajätmine, kuid siiski olen täheldanud perioodidel, kui turismihooaeg on oma öitsvas tipus ei ole organiseeritud kas siis piisava suurusega konteinereid vöi ei tyhjendata neid piisavalt tihti. Tulemus on see, et pannakse prygi kasti körvale ja järgnev tuuleiil viib ta sinna samasse metsaalla. Ja ikka jälle huvitun, millal meie Järve rannad hooldatud saavad (jutt ei käi prygist). Mändjala juures on käpp peal ja huvid on rohkem ärilised, aga ylejäänu. Lihtsalt huvitav ja isegi koomiline on jälgida, kuidas linn investeerib nn titeranda, aga see mis ja kuhu nii kohalik inimene kui ka turist meeleldi läheks….. Ise seal halva veevahetusega t-rannas kordagi ei ole käinud ja ei lähe ja nn tuttavad turistid naeravad samuti selle peale ja kysivad, miks söna otseses möttes randu korda ei tehta (öigused randa hallata on vist kellelegi maha parseldatud, aga ei suudeta hallata ning vaim on ka paistab et otsas). Oli natuke kriitiline tekst ja läks see kivi kuhugi kapsaaeda, aga loodan, et öigustatult.