Saaremaa Laevakompanii tütarfirma Väinamere Liinid teenindas 2007. aasta esimeses kvartalis Kuivastu-Virtsu liinil ligi 216 000 reisijat ning Heltermaa-Rohuküla liinil ligi 68 000 reisijat, reisijate arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 33 protsenti ning 86 protsenti.
Väinamere Liinide teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on ettevõtte paindlikkus paranenud ja reageerimiskiirus nõudluse muutusele tõusnud. „Meie initsiatiiviga teha vastavalt vajadusele lisareise on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning saar-te maavalitsused seni hästi kaasa tulnud, mistõttu ei ole tekkinud ka pikki järjekordi. Samuti oleme pidevalt kasvava reisijate arvu teenindamiseks graafikusse sisse viinud ka regulaarsed öised reisid,” rääkis Hiiuväin.
Väinamere Liinid teenindasid 2007. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini Kuivastu-Virtsu liinil 215 552 reisijat ja 88 414 sõidukit, reisijate arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 32,6 protsenti ja sõidukite arv 38,9 protsenti. Heltermaa-Rohuküla liinil teenindas ettevõte 67 925 reisijat ja 25 649 sõidukit, reisijate arv kasvas 86,2 protsenti ning sõidukite arv 87,6 protsenti.
Hiiuväina sõnul on reisijate arvu kasv tingitud eelkõige nõudluse regulaarsest iga-aastasest suurenemisest, aga ka tänavusest jäätee lühikesest kasutusajast.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mis sa siin planeerid ja rehkendad! Tegemist on tsivilisatsiooniga ja teepikendus peaks olema paremini organiseeritud s.t. sild on ainuöige lahendus tulevikku silmas pidades. Star suguseid parvlaevu ja kiireid katamaraane ei ole mötet väinavahele täristama panna ja palju neid hetke praamidele sarnaseid aluseid sinna ikka korraga opereerima mahub?! Äkki teeks Tiigri-hyppe ja lahendaks köik need jamad (aeg, närvid jne.) silla näol.
Asi ei ole virisemises, vaid vedaja saamatuses, kes pole suutnud reisijate pidevat kasvu prognoosida, ning sellest tulenevaid lahendusi leida. Ainsaks pakutud variandiks oli piletihinna korrutamine tippaegadel vist 2-ga. Eelmise aasta kogemustest suvel oli vast paar üksikut korda, kus küllaltki tihti koju tulnud ja mandrile tagasisõites lapsed poleks pikki tunde praamisabas passinud.. Ka bronnid on defitsiidiks muutunud ja isegi laupäeva hommikul on Virtsus pikad järjekorrad.
Pane tähele, see aasta järjekorrad kasvavad veel hullemaks, kui uut laeva kuskilt liinile ei tooda.
Tundub, et mida paremini läheb ettevõttel, seda kehvemini reisjatel. Muidugi saab Laevakompanii parvetusteenus veel hullemaks minna, sest suvi tuleb ja eelmisel nädalavahetusel sai ainult neli tundi sadamas passitud.
sõida bussiga, saad kohe üle väina edasi, ei mingit ootamist.
ASI ei ole vedajas vaid TELLIJAS st majandusministeeriumis kes vastutab infrastruktuuri ja ühendusteede (ka laevatee) arendamise eest ning peab jooksvalt uurima ja prognoosima riigi infrastruktuuriobjektide kasutajate hulka.
Vastavalt sellele peab ministeerium leidma sobivad viisid ja vajalikud vahendid transpordi korraldamiseks. Kes maksab, see tellib ka muusika. Antud juhul on TELLIJA ühes oma lapsametnikest analüütikute järjekordselt üles näidanud küündimatust, tellides SLK-lt/Väinamere liinidelt ainult kahel suurel parvalaeval põhineva reisde graafiku. Ei ole vaja olla raketiteadlane – võta ette eelmise aasta reisijate arv siis tellitud reiside arv/ametlik graafik ja saamegi teda mitu sõidukit- inimest RIIGI arvates ühele praamile peab mahtuma.
PS. Uued praamid tulevad liinile aastatel 2009-2011 ja seda muideks VEDAJA initsiatiivil, mitte TELLIJA soovil. Nii on lood.
PS2. Tänane “Pealtnägija” näitas 85 meetrise sillavaga vantsilda Tallinnas, mis on kõver, mille otsad ei taha hästi kokku istuda. Tõesti tõesti, eestlased juba OSKAVAD sildu ehitada… IRW
Eks omad tipptunnid ole igal pool – ka bussist võib maha jääda;) Selleks tuleb oma sõite paremini ajatada – pikemalt ette broneerida, kasutada ühistransporti või töölt varem ära kaubelda, et enne õhtut sadamasse jõuda. Sageli on ka just viimased praamid tühjemad. Võimalusi on.