Kolm peotäit villa

 

Kuidas võib kolm peotäit valitud Saaremaa lammaste villa muutuda väärtuslikumaks kui terve lakatäis villakotte, seda õpetati eelmisel neljapäeval Mustjala rahvamajas toimunud Taluliidu ja PRIA villamajanduse infopäeval.

Kuulama ja praktilist villakvaliteedi tundmist proovima oli tulnud 25 huvilist üle Saaremaa. Kvaliteedi järgi sorteerimata villakoguste madalad kokkuostuhinnad on ju kõigile teada. Samuti probleemid, mis on tekkinud seoses maakonnast kadunud lõngatööstusega ja juba ligi 15 aastat kestnud villa sisseveo tõttu Rootsist.

Infopäeva mõte oli mitmekesistada maaelu ja äratada käsitööliste huvi kohaliku mitmevärvilise villa vastu ning teisalt ergutada lambapidajaid kvaliteetset villa kasvatavaid loomi hindama ja kasvatama. Tundus, et infopäeval osalenute hulgas olidki need kaks eesmärki ühes isikus. Kohal olnud lambakasvatajad kas tegelevad juba väikestviisi käsitöö ning turismiga või plaanivad sellega tulevikus tegelema hakata.

Infopäeva praktilise töö tulemusena võivad villapäeval osalenud õpetada oma talu külalist pügama mõned peotäied villa ja seejärel ise kedratud lõngast veel samal õhtul omale ka mütsi kuduma. Selline tegelus turistidega tooks täna rohkem sisse kui pööningutäis mõttetult seisvat villa. Elu esimene isekedratud lõng näeb välja kohev, tutiline ja ebaühtlane nagu lõngapoe kalleim efektlõng ning sellisest kootud müts on otse kui moeajakirjast võetud.

Paar päeva hiljem, laupäeval Leisi Värksi poolt korraldatud meestekübarate tegemise kursusel sai mõnest peotäiest Saaremaa villast hoopis uhke asi – Karja meeste kaabu ehk lakk. Ajalooliselt vilditi see kvaliteetsest tumepruunist või mustast villast ja erines mandril levinud sarnastest meeste peakatetest oma laieneva ülaosaga.

Projektijuht Lilian Väster ütles, et huvi Karja laka vastu just nüüd tingis praktiline vajadus – suvel toimuvale koolinoorte tantsupeole mineval rahvatantsurühmal puudusid peakatted.

Algul plaaniti, et igale mehele teeb kübara tema tantsupartner, aga kuna kõigil tantsutüdrukutel ei juhtunud just sel päeval aega olema, oli kaabude viltimisel abiks ka õpetajaid, õdesid ja sugulasi.

Üritust korraldada aitas Eesti Õpiseltside Selts Semud ja viltimist juhendas Juta Räägel. Nii oli õhtuks sündinud 10 uhket lakka, mis jäid lauluklassi toolidele viimistlust ootama. Üks neist, mis valmimisjärgus on näha ka fotol ja mille autor on Elo Liiv, on tehtud Saaremaa villast. Sellega seoses on minul üks unistus – küll oleks tore, kui saare käsitöölised hakkaksid mõistma kohaliku toormaterjali tähtsust. Oleme asja üsna käest ära lasknud.

Saaremaa lambad annavad kena villa!