Ametikooli lõpetas esimene lend paadimeistreid

Ametikooli lõpetas esimene lend paadimeistreid

 

Täna lõpetab Kuressaare ametikooli esimene lend noori väljaõppinud paadiehitajaid.

Kuressaare ametikooli paadiehituse õpetaja Rein Reino usub, et rakendust leiavad lõpetajad kindlasti: „See, kes tahab, leiab kindlasti rakendust. Päris mitu poissi jäävad tööle kohalikku paadiehitusse, teised ei ole veel otsustanud.” Kuigi ei Saare Paadi uus juht Peeter Sääsk ega ka Vätta Puidu juhataja Indrek Aavik ei ole veel värvanud ühtegi lõpetajat, tunnistavad mõlemad, et vajadus väljaõppinud tööjõu järele on suur.

Kui Peeter Sääse sõnul vajab Saare Paat eelkõige lausa mitut väljaõppinud tislerit, siis Vätta Puidu juhi Indrek Aaviku kinnitusel on nemad päevakorda võtnud just paadimeistrite värbamise plaani. Paaditellimusi laekub üha rohkem, trend on positiivselt tõususuunas ja vajadus paadimeistrite järele väga suur.

Kuigi nii Vätta Puidu kui ka Saare Paadi toodangust läheb suur osa Eestist välja, on ettevõtete eelistused ja kogemused erinevad. Saare Paat on praeguseks puupaatide tootmise lõpetanud, ent Vätta Puit usub, et ka puupaadid on oluliselt tõusev trend.

„Eestis hakkab inimestel raha üle jääma ja nad mõtlevad ka puupaatide ja puhkuse peale. Ligi pooled meie toodetud paatidest jäävad praeguseks juba Eestisse. Samas eks puupaat nõua rohkem hoolt ja selleks peab olema vastava elulaadiga inimene. Usun, et üha rohkem inimesi saab aru, et plast ei ole õige asi ja pöörduvad oma juurte juurde tagasi,” arutleb Vätta Puidu juht Indrek Aavik. Sama mõttekäiku toetab ka Rein Reino, uskudes, et nõudlus puupaatide järele kasvab ja just Eesti elanikkonna hulgas leidub tänu sissetulekute kasvule huvilisi puupaatide ostjaid.

Peeter Sääsk tõdeb aga, et mujal maailmas on trend juba aastakümneid olnud sellesuunaline, et puupaat on muutunud nišitooteks. „Meiesuurune maja peab spetsialiseeruma rohkem seeriatootmise peale, mis on võimalik ainult plastikuga,” selgitab Sääsk Saare Paadi tootmiseelistusi. Ettevõtte toodangust läheb ligi 100 protsenti välismaale ja sellel aastal on tulnud ka üks jahitellimus lausa Jaapanist.

Print Friendly, PDF & Email