Elupäästjate komando soovib turvalist maandumispaika

Kümnete saarlaste elusid päästa aidanud helikopteri meeskond ja kiirabiarstid soovivad, et ükskord ometi valmiks Kuressaare haigla juurde korralik helikopteriplats.

Piirivalve lennusalga vana helikopter Mi 8 ja lennuk L-410 on sel aastal sooritanud rohkem kiirabilende kui mullu. Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna lastehaigla tellimusel on lennumasinaid õhku tõusnud ligemale 90 korda, neist enamik suunaga Saaremaale. Ja kuigi Kuressaare linna üldplaneeringu ja Saare maakonna päästeskeemide kohaselt peaks Kuressaare haigla lähedal olema korralik maandumisplats, toimub maandumine tegelikult Põduste jõe heitlike tingimustega jõeluhal, spaa Saaremaa Valss eramaal.

Kuressaare haigla erakorralise meditsiini kliiniku ülemarst Tiit Leis tõdeb, et ametlikku maandumisplatsi Kuressaare haiglal praegu ei ole. Maandumine on võimalik tänu spaa heasoovlikkusele, mis ühel päeval võib lõppeda. Juba on ka räägitud tenniseväljakute rajamisest maandumiskohale.

Arenenud riigis olgu kopteril maandumisplats

Tiit Leisi sõnul on kopteri maandumine praegustes oludes küllaltki problemaatiline. Kopteri saabumisest peab haigla ilmtingimata teavitama spaa pesumaja, et teataks enne lennumasina maandumist oma aknad ja uksed sulgeda. Vastasel juhul on puhas pesu kõik kruusa täis, sest maandumisel keerutab kopter üles tõsise tolmupilve. „On olnud momente, kus plastmassist prügikastid panevad mööda hoovi nagu mänguautod. Ja kui ehitati katust, läks lendu terve lauavirn kuuemeetriste kaudadega,” rääkis Tiit Leis.

Sõltuvalt ilmastikust näeb luhal asuv maandumispaik vahel välja nagu sigade songermaa. Pinnas muutub nii pehmeks, et kiirabiauto ei pääse helikopteri juurde ning haige on tulnud seljas kopterisse tassida.
Piirivalve lennusalga pinnaltpäästjate grupiülema Jaanus Altnurme sõnul raskendab Kuressaare haigla juures maandumist vahel asjaolu, et katlamaja korstnad on valgustamata ning piloodile nähtamatud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas ütles Oma Saarele, et igal Eesti haiglal peaks olema oma helikopteri maandumisplats. Arstiabi jõuaks kohale võimalikult kiiresti nii nagu Lääne-Euroopas või Põhjamaades. Remmelgase sõnul ei tohi omavalitsused lubada, et haiglate juures olevad platsid eraomanikele ära antakse. 5–10 aasta pärast on Eestis helikoptereid tunduvalt rohkem ja tunduvalt enam on ka lende. “Helikopteriplatsi ehitamine ei saa tulla haigekassa ravirahadest ega haigla oma eelarvest. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad toetama,” on kogemustega meedik veendunud.

„Praegu on aga kõik jäetud haigla mureks – siin on haige ja tooge ta ära mööda merd, maad või õhku. Ehk teisisõnu, vaadake ise, kuidas hakkama saate!” Tiit Leis täheldab, et kõik peavad haigete transporti küll probleemiks, aga samas ei ole see mitte kellegi probleem.

Kopterireis maksab haigekassale 25 000 krooni

Millist transporti haigete toimetamisel mandrile kasutada, otsustab Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiiliteenistus, kus sõltuvalt olukorra tõsidusest ja ilmastikuoludest valitakse reisiks kas helikopter, lennuk või auto. Kui haige seisund vähegi lubab, tuuakse ta maad mööda. Suurt rolli mängib transpordivaliku tegemisel hind – helikopteri reis Saaremaale ja tagasi maksab umbes 25 tuhat krooni, lennukireis on poole odavam.

Raskemas seisundis patsientide puhul eelistatakse kopterit, kuna lennukis on õhurõhu kõikumised suuremad. Ajutraumaga haige võib õhurõhu muutus lihtsalt tappa. Tavaliselt jõuab kopter ka kiiremini kohale, kuna saab maanduda otse haigla juurde.

Andrus Remmelgas tõdes, et koostöö Saaremaa arstidega on olnud väga hea. Siinsete tohtrite diagnoosid on täpsed, niisama abi ei kutsuta.
Veelgi tõhusamaks muudab koostöö ja aitab asjatuid lennureise vältida Kuressaare haiglale ostetud kompuutertomograaf, mille piltide põhjal saavad Tallinna arstid otsustada, kas patsient vajab äratoomist või mitte.

„Seni teadsime vaid seda, kas pealuu on katki või mitte, mis on aga juhtunud ajuga, me siiani ei näinud,” ütles Tiit Leis. Seetõttu saadeti haige pealinna vahel ka lihtsalt uuringute jaoks. Näiteks liiklusavariide puhul saadeti Tallinna põhimõtteliselt kõik peatrauma kahtlusega patsiendid.
Esimene uue kompuutertomograafiga diagnoositud traumapatsient oli peatraumaga ja vajas kindlalt lõikust. Paraku puudusid igasugused lennutingimused ja haigele telliti järele kiirabiauto. Kuna auto ei jõudnud kolmesele praamile, võeti ühendust laevameestega ning Regula tegi inimese päästmiseks lisareisi.

Andrus Remmelgase sõnul on Saaremaa Laevakompanii meedikutele alati vastu tulnud. Kiirabiauto võetakse praamile eelisjärjekorras ning teinekord on praam kiirabimasinat oodates sadamast ka hiljem väljunud. „Hiiumaal ootas praam peaaegu tund aega, kuni me haigega praami peale jõudsime,” rääkis Remmelgas. „Siiamaani pole veel tekkinud olukorda, kus praamimehed ütleksid, et see pole meie asi ja vaadake ise, kuidas hakkama saate.”

Kopteri saabumiseni kulub mitu tundi

Kuna piirivalve kopterisalgal on järele jäänud vaid üks päästekopter, võib kopterireis ära jääda põhjusel, et kopter on rikkis või hoolduses,” rääkis Jaanus Altnurme.

Tiit Leis ei mäleta, et kopter oleks kunagi hilinenud. Samas võtab väljalend ja kõik sellega seonduv üksjagu aega. Aega kulub ka Kuressaares, sest enne väljakutse saatmist tuleb selgeks teha haige seisukord. „Ei saa nii, et veeretame haige haiglauksest sisse ja tellime kohe 25 000 krooni eest kopteri,” selgitas Tiit Leis „Ja siis poole lennu peal ütleme, et asi polegi nii hull, keerake, poisid, tagasi.”

Väljakutsest kopteri saabumiseni Kuressaarde kulub vähemalt kaks tundi. Pärast maandumist võtavad arstid kopteri pealt oma varustuse ja tutvuvad patsiendi seisundiga. „Kui me kaks ja pool tundi pärast helistamist saame hakata haigega kopterisse minema, siis on see väga hea,” ütles Tiit Leis.

Tavaliselt kulub kolm tundi. Kui haige tuleb enne kopterisse viimist panna juhitavale hingamisele või teha muid seisundi jälgimiseks või stabiliseerimiseks vajalikke protseduure, kulub õhkutõusmiseni aega veelgi rohkem. Vahel toimetab Tallinna kiirabibrigaad patsiendiga poolteist tundi, enne kui haige kannatab äraviimist. On olnud ka selline juhus, et õhku tõusnud kopter pöördus Kuressaare linna kohalt tagasi, sest inimene oli vahepeal kopteris surnud.

Veel selle aasta lõpus valmib Itaalias Schengen Facility vahenditest rahastatav helikopter (AW139), Lisavarustusega kopter jõuab Eestisse 2007. aasta aprillis ja maksab 221,1 milj krooni. Kui praegu kestab kopterireis Tallinnast Saaremaale üks tund, siis uus kopter läbib selle vahemaa 45 minutiga.

Kopterimeeskond on fantastiline!

Tiit Leis nimetab kopterimeeskonda ja nende meedikutest kolleege fantastilisteks inimesteks. Nende töö ei ole kerge. Erinevalt filmides näidatust, kus haigetele lendavad appi täisvarustuses meditsiinikopterid, peavad meie tohtrid kogu vajaminevat instrumentaariumi ja aparatuuri kastides-kottides kaasas kandma.

Andrus Remmelgase sõnul on kopteri meeskonna ja arstide vastastikune mõistmine väga hea, koostööd on tehtud juba aastatid ning üksteist tuntakse.

“Karjumist ja kisa kopteris ei ole, sest haiged on üldjuhul teadvuseta seisundis narkoosi ja hingamisaparaadi all,” rääkis Remmelgas. Samas on kriitilises seisundis haigetega lendamine arstidele üpriski pingerikas ja närvesööv. „Sa oled õhus üksinda ja sa ei saa seal mitte midagi teha. Peatuda ei saa, kedagi juurde kutsuda ei saa. Pead ise hakkama saama,” rääkis Remmelgas. Tema sõnul on ka arste, kes põevad lennuhirmu ega taha väga meelsasti lennata.

Jaanus Altnurme sõnul vigastatud inimeste nägemine kopteri meeskonnale probleemiks ei ole. „Kui ei kannata vaadata, siis lihtsalt ei vaata,” ütles kogenud kopterimeeskonna liige. Küll aga tekitavad pilootidele stressi halvad ilmaolud, sest vaja on turvaliselt kohale jõuda.

Altnurme kinnitusel oli ta tööl ka sel päeval, kui Saaremaalt toodi ära kaks liiklusõnnetuses üliraskelt vigastada saanud poissi, kes mõlemad hiljem surid. „Algul ei saanud ma aru, kui vanad nad on. Nad olid nii raskes seisus. Kui pabereid nägin, üllatas mind, et nad on alles nii noored. Nii noored, aga elu juba otsas. Seda oli küll kurb vaadata,” meenutas Jaanus Altnurme.

Linnapea Urve Tiidus:

Helikopteri maandumisplatsi väljaehitamisel on Kuressaarel mõistlik tegutseda käsikäes riigi ja kogu maakonnaga. Riik tahab lähiaastatel tugevdada alalist valmidust hättasattunud inimeste päästmiseks ja kiirendada päästmist. Selle eesmärgi täitmiseks on 2009.aastal kavas rajada Kuressaare lennuväljale alaline helikopteri abibaas (angaar ja muu vajalik) ja tagada ka rahalised vahendid püsimeeskonna kohalolekuks. Nii on riik kavandanud siseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2007–2011. Meile teeb see riigi kava rõõmu, sest igal saarel on turvalisem elada, kui on helikopter ja meeskond kohapeal.

Haigla juurde teise helikopteriplatsi ehitamise mõttekust tuleb sellise arengu puhul väga tõsiselt kaaluda. Niikuinii viiakse kriitilises olukorras patsient ka praegu haiglast helikopteri juurde autoga, seal on vajalikud aparaadid inimese elu ja tervise tagamiseks. Ja nii on patsient kaitstud ka ilma meelevalla eest. Pole ju mõeldav, et eluohtlikus seisundis patsienti kärutatakse kanderaamiga läbi tuule ja vihma helikopterisse. Asjatundjad peavad otsustama, milline lahendus on kõige parem potentsiaalse patsiendi seisukohast.

Linn on valmis kaasa aitama, et maakonna kõigi elanike huve teeniv helikopteri valmidus tagataks ja vajadusel rajataks ka maandumisplats, kuid järgmisel aastal linn üksinda sellist ehitust ei kavanda.

Print Friendly, PDF & Email